Hurt: nii Türgi kui ka Venemaa tahaksid pinged maha võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt ütles, et seoses Vene ründelennuki allatulistamisega Türgi õhujõudude poolt ei kummagi riigi huvides pingeid üleval hoida.

"Ma arvan praegu on oluline see, kuidas Türgi ja Venemaa lähipäevil käituvad. Aga ma arvan, et mõlema riigi puhul on huvi olemas, et seda sündmust de-eskaleerida, vaadata seda sündmust kui üksikjuhtumit ja tulevikus loodetavasti Venemaa ei saada oma relvajõude Türgi õhuruumi. /.../ Ei ole kellegi huvi, et sellisest üksikjuhtumist puhkeks sõda." ütles Hurt "Terevisioonis".

Hurt rääkis, et Türgi ja Venemaa on mõnevõrra üksteisele lähenenud. "Kui kehtestati sanktsioonid Venemaa vastu peale Krimmi okupeerimist, siis Türgi nägi selles võimalust lasta oma ettevõtetel osaliselt Euroopa Liidu liikmesriikidelt see turg üle võtta."

Viimasel ajal paistab Hurda sõnul jällegi vastupidine tendents. "Seoses sellega, et Venemaa ei võitle eelkõige ISIS-e vastu, vaid Assadi opositsiooni vastu, siis Türgi ja Venemaa huvid selles piirkonnas on vastupidised," selgitas ta.

Vene lendurid peaksid teadma, millise riigi õhuruumis nad on

Hurt rääkis, et asjaolu, mis hetkel Vene lennuk täpselt alla tulistati ei oma nii palju tähtsust, sest Türgi piloodid hoiatasid Vene piloote enne korduvalt. "Sellele vaatamata Vene lennuk jätkas lendamist täpselt kahe riigi piiri vahel, sisenes vahepeal ka Türgi õhuruumi, siis vastavalt Türgi reeglitele toimus ka allatulistamine," lausus ta.

"Ma arvan, et tegemist ei olnud mingisuguse eraldi otsusega, mis tehti kellegi poolt, vaid tegemist on sündmuste ahelaga, mis on juba eelnevalt läbi mängitud, kokkulepitud ja lõpuks kehtestatud. Venemaale on korduvalt ka teatavaks tehtud, mis sellega kaasneb, kui nad peaksid Türgi õhuruumi sisenema ja ei allu hoiatustele."

Hurda sõnul peaksid Vene lendurid on professionaalidena väga hästi teadma, millise riigi õhuruumis nad täpselt on. "Kui mingil põhjusel on kahtlus, siis tuleb seda enam olla ettevaatlik ja hoida marginaali nii suurena kui võimalik, ehk hoida nii kaugele Türgi või mõne teise riigi õhuruumist kui vähegi võimalik. Seda ju teatavasti ei tehtud," sõnas Hurt.

"Ma arvan, et see oli hea, et üks Nato riik näitas, et kui korduvalt sisenetakse tema õhuruumi, siis sellele järgnevad ka teatud tegevused - lastakse alla," lõpetas Hurt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: