Seaduskuulekad kodanikud on kohtutäiturite tööd kõvasti vähendanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaustad dokumentidega.
Kaustad dokumentidega. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kohtutäiturite kätte jõudvate menetluste arv on viimase kolmeteist aastaga mitmekordselt vähenenud. Kui veel 2002. aastal avasid kohtutäiturid pea 276 000 eraõiguslikku toimikut, siis 2014. aastal oli see arv 40 000 ligi ehk pea seitse korda vähem. Paranenud on inimeste õiguskuulekus, kuid samuti lihtsustavad tööd mitmed muudatused menetluse käigus.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse liige ja ka ise kohtutäituri ametit pidav Mati Kadak kinnitas, et kohtutäituriteni jõudvate menetluste arv on pidevas languses, aastaga langeb menetluste arv kuni 20 protsenti, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Mida paremini me oma tööd teema, seda vähemaks seda jääb," lausus Kadak. Tema sõnul on just õiguskuulekus paranenud ning lisatasude vältimiseks osatakse ka asju korraldada nii, et need kohtutäituriteni ei jõuaks. Näiteks makstakse trahvid õigeaegselt.

Teisalt on inimesed ka muutunud teadlikumaks ja kindlasti on menetluste arvu vähendanud ka politsei tööstiili muutus.

"Narkomaanidele pole ju mõtet trahvi teha, sealt niikuinii raha kätte ei saa. Ilmselt on neile kõige parem koht oma karistuse kandmiseks arestimaja," arvas Kadak, kes siingi tõi välja tõiga, et üldiselt on ka seadusrikkujate arv vähenenud.

Tööd läheb veelgi vähemaks

Ehkki kiiruse ületamise ja turvavöö mitte kasutamisega seotud juhtumeid laekub kohtutäituritele järjest vähem, moodustavad politseitrahvid endiselt valdava osa täitedokumentidest. Trahvide osakaal on kohtutäiturite töös u 70-75 protsenti. "Eriti palju tööd annab Tallinn-Tartu maantee," lausus kohtutäitur. Seejärel tuleb tegeleda eraisikuliste nõuetega nt pankadelt.

Kohtutäiturite töö võiks olla aga veel tõhusam ja kiirem, kui igal inimesel oleks märgitud üks konkreetne aadress, kuhu kohus või kohtutäitur saadab menetlusdokumendid, mis loetakse siis kätte saaduks, ütles Kadak.

"Ei tasuks karta, et tehakse aadress kohustuslikuks nii nagu Nõukogude ajal oli. Ka praegu on Soomes ja Rootsis nii, et inimene ütleb riigile konkreetse aadressi, kuhu võib talle dokumendid kätte toimetada. See oluliselt kiirendaks nii täite- kui ka kohtumenetlust," arvas ta. Praegu on kulub suur hulk kohtutäituri ajast sellele, et kindlaks teha, millisele aadressile inimese dokumendid ja paberid kätte toimetada.

Soomelt võiks Kadaku sõnul eeskuju võtta selleski, et seal saavad kohtutäiturid vaadata veebis võlgniku pangaväljavõtet. Praegu peavad võlgnikud ise kohtutäituritele viima väljavõtteid ja tõendusmaterjali, mis omakorda maksab. Juhul, kui täituritel oleks õigus online'ist ise nt inimese panga-asjade seisu vaadata, ei oleks vaja nõuda tõendeid ning ühtlasi hoitaks kokku ka aega.

Kadaku sõnul tegeleb justiitsministeerium juba sellise seadusmuudatusega.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: