Egge Kulbok-Lattik: jõudkem üksmeelele, et jääme eri meelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Egge Kulbok-Lattik on kultuuripoliitika uurija.
Egge Kulbok-Lattik on kultuuripoliitika uurija.

Kuidas jõuda nii kaugele, et eriarvamused oleksid loomulikud, et ühiskonnas valitseva kirjutamata reegli järgi eriarvamusi tõepoolest aktsepteeritaks?
Sallivus algab kriitilisest mõtlemisest ja vabast arvamusvahetusest, aga just vaba arvamusvahetuse kogemust meie ühiskonnas napib – nagu teisteski pikalt allutatud ühiskondades, arutleb kultuuripoliitika uurija ja TÜ eetikakeskuse projektijuht Egge Kulbok-Lattik.

Seda on põhjustanud meie lähiajaloos valitsenud poliitiline süsteem oma tõerežiimiga, mis soodustas ühtmoodi mõtlemist (ka ühtmoodi vastandumist) ja jättis jälje mitmele põlvkonnale. Just kauane allutatus pole lasknud juurduda viljakal arutluskultuuril ega jutustada ühiskonnas eri vaatepunkte väljendavaid lugusid, ilma et sellega kaasneks rutakat ja tõrjuvat vastandumist.

Jutustamata lood võtavad inimestelt võimaluse anda oma elus kogetule tähendust, mis aitab mõtestada ja seada oma elu üldisesse avalikkuse konteksti, kus igaühe väike lugu leiab koha ühises suures loos. Nii loovad inimesed oma identiteeti. Kui aga inimesed näevad, et nende lood ei sobi avalikult ja ametlikult kõlavasse konteksti, siis hakkavad nad tundma, et neid kogemusi peetakse väheväärtuslikuks. See tekitab kibedust ja kõrvalejäetuse tunnet.

Arutleva avalikkuse ja demokraatliku osalemiskogemuse nappusest tuleneb ka kampaanialikkus, mis samuti pärineb kontrollitud ühiskonna aegadest, kui avalikku arutelu asendavate kampaaniatega juhiti inimeste mõtlemist. Kuid igasugune surve tekitab vastusurvet ning nii kutsub tormakas kampaania tihti esile vastupanu ja ärritust.

Viimastel aastatel on ühiskond mitmel puhul teravalt lõhestunud ning rahuliku arutelu asemel oleme kogenud avalikus ruumis solvanguid ja vaenuõhutamist. Meil tuleb kõrvuti elada inimestega, kelle arvamusi me ei jaga, sageli ka ei mõista ega salli.

Sallivus aga algab vabast arvamusvahetusest, kus lubatud on eri ajalookäsitlused ja vaatenurgad. Vaba arvamuste vahetus eeldab kriitiliselt mõtlevaid kodanikke, kes suudavad kuulata ära erinevad arvamused ning kujundavad oma hoiakuid järele mõeldes ja kaalutledes.

Kuidas kujuneb kriitiliselt mõtlev kodanik ja tasakaalukas avalikkus? Mil määral me vajame ühiseid lugusid? Kuidas jõuda selleni, et eriarvamused kuulatakse ära ja teisitimõtlejaid ei solvata? Kuidas pääseks ühiskonnas valitsema põhimõte „Jõudkem üksmeelele, et jääme eri meelt“?

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: