Kalev Stoicescu rääkis ETV saates "Välisilm", et Türgi on liiga suur ja võimas riik, keda Venemaal õnnestuks põlvili suruda. Ekspert tõdes, et Venemaal ja Türgil on vastastikku kasulikud majandussidemed, mis on läbi aastate kujunenud ja nende hävinedes oleks neid väga raske ja kulukas taastada.

Stoicescu sõnul reageeris Venemaa intsidendile ebaproportsionaalselt.

"Heakene küll, Türgi tulistas pommituslennuki alla, aga ise nad pommitasid türkmeenide külasid Türgi piiri ääres, kes on türklaste hõimuvelled - maksid kätte piloodi tapmise eest - ja ka Türgi humanitaarabi konvoid pommitati. Nagu sellest oleks vähe veel, nad on muutunud lausa pööraseks Türgi vastu. Ei kõlba enam Türgi rannad ega toit," rääkis teadur.

Samas on tema hinnangul Venemaa vastusammudes parasjagu silmakirjalikkust. "Ühest küljest peatati küll gaasitorujuhtme Turkish Streami ehitus Türgis, aga teisalt ei peatatud gaasieksporti Türki, müüakse ikka gaasi edasi. Teisalt, nüüd on lausa kinni peetud ja deporteeritud Venemaalt kümnete ja sadade kaupa Türgi ärimehi, aga samas pole peatatud Türgi ehitusfirmade tegevust Venemaal, kes ehitavad näiteks staadione 2018. aasta jalgpalli MM-iks. Nii et seda silmakirjalikkust ikka jätkub sanktsioonidesõjas," rääkis ta.

Tallinna ülikooli Türgi keele ja kultuuri lektor Tanno Tilgar märkis saates, et sanktsioonid puudutavad Türgi ehitusettevõtteid valusalt, kuid kõige valusamalt on need tabanud Türgi toiduainetööstust, eriti juur- ja puuviljade eksporti.

"Kõige suurema löögi all on kiiresti riknevad toiduained. Tollis kinni jäänud toiduained otsustati Türki tagasi tuua. Aga pikema seismisajaga kaubale otsitakse uusi turgusid. Türgi prioriteedid on Kaug-Ida turud: Hiina, Malaisia, Korea, Indoneesia," selgitas Tilgar.

"Energia osas - kui tõesti Vene gaas enam Türki ei tule, siis Türgi hakkab suurendama Iraanist ja Aserbaidžaanist tuleva gaasi osakaalu. Iraanist tuleb umbes 18% ja Aserbaidžaanist umbes 8%. Ja siis hakkab Türgi ostma vedelgaasi, muuhulgas Nigeeriast, Katarist, Alžeeriast," lisas ta.

Venemaa on Türgit tükk aega provotseerinud

Stoicescu kommenteeris saates, et Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Tayyip Erdogan on mõnes mõttes n-ö samast puust mehed, kuid Putin on seda alles nüüd avastanud.

"Nad on ju Türgit provotseerinud algusest peale. Oktoobri alguses Vene sõjalennukid rikkusid mitu korda Türgi õhupiiri ja juba toona hoiatas Türgi neid selgelt selle eest, mis tuleb. Nii et oli vaid aja küsimus, kui Venemaa jätkas samas vaimus. See pidigi juhtuma," rääkis teadur.

Ta tõdes, et Läänemere kohal on Venemaa samamoodi käitunud ja rikkunud Eesti ja teiste riikide õhuruumi. "Aga meil on jätkunud kannatlikkust. Kuskil pidi see juhtuma, millalgi. Ja Türgi õhupiir on ühtlasi ka NATO õhupiir," märkis ta.

Stoicescu hinnangul oli juhtunu tugev löök Putini prestiiži pihta.

"Kui terroristid Siinai poolsaarel Metrojeti lennuk allakukutasid, siis see oli suur katastroof Putini ja Venemaa jaoks, sest Vene kodanikud said massiliselt surma ja tekkis otsene seos Venemaa sõjalise sekkumisega Süürias - see oli selle tagajärg. Nüüd siis tuli teine lennuk alla, Türgi poolt alla tulistatuna, ja see oli just nimelt Putini prestiiži pihta suunatud - kuidas Türgi ja Erdogan julgesid sellist asja teha. Aga nad julgesid ja kaitsevad oma riiki," selgitas Stoicescu.

Tilgar ütles sama. "Lugesin, et see oli just löök Putini prestiiži pihta ja sellepärast Venemaa küll ütleb, et kahe riigi suhted ei kannata väga palju, aga siiski vastab ebaproportsionaalselt," ütles ta.