Heldna: mõjuvõimuga kauplemine lõhub siseturvalisust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eerik Heldna.
Eerik Heldna. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinnas alanud majandusjulgeoleku konverentsil rõhutati, et praeguses maailmas on kõik omavahel seotud, seetõttu on riikide majandusjulgeolekut eraldi väga keeruline hinnata. Eestit ohustab aga peamiselt energeetiline sõltuvus naabritest, liiga lühiajalise perspektiiviga otsused ning mõjuvõimuga kauplemise võimalus.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul mõjutavad Eesti majandusjulgeolekut väikesele riigile spetsiifilised faktorid, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Näiteks tuleb meil silm peal hoida mõjuvõimuga kauplemisel, kus proovitakse endale võimu kasutades soodsamaid lahendusi osta. "Kui need ideed, mis selle tõttu läbi surutakse, ei lähtu laiemast ühiskonnahuvist, vaid lähtub kitsamast ringkonnast, kes ei pruugi olla seotud ka Eestile kõige sõbralikemate ringkondadega, siis tagajärg võib olla päris karm," hindas Heldna.

Eesti on haavatav ka energiavaldkonnas, sest paratamatult oleme sõltuvuses naabritest ja maailmas toimuvast.

Kolmandaks aitaks majandusjulgeolekut tugevdada, kui otsuste langetamisel ja eesmärkide seadmisel vaadataks pikemalt tulevikku. See tähendab Heldna sõnul, et otsused, mis vastu võetakse, võivad küll antud hetkel olla kasulikud, kuid pöörduvad mõne aasta möödudes meie vastu.

Rutakate otsuste tegemisest kõneles ka eurosaadik Urmas Paet, kes leidis, et kõige otsesemalt sõltub Eesti ja ka Euroopa julgeolek Schengeni süsteemist ning sisepiiride avatusest. Ta tuletas meelde olukorda enne Schengenit: tundidepikkused järjekorrad piiridel ning kuidas me kõik tahtsime Schengenit. Nüüd näib see ununenud olevat.

Ta tuletas meelde olukorda enne Schengenit: tundidepikkused järjekorrad piiridel ning kuidas me kõik tahtsime Schengenit. Nüüd näib see ununenud olevat. Paet ei poolda pikema analüüsita välja käidud otsust lõhkuda Schengen ja sulgeda Euroopa piirid, mis viiks pikemas perspektiivis ka eurotsooni lagunemiseni.

"Ma arvan, et see on täpselt see, mida kõik need, kes Euroopale halba soovivad, tahaksidki näha. Selge on see, et Schengeni lõpetamine ning piirikontrolli taastamine on Euroopale tervikuna väga tugev hoop. /--/ Tuleks mõelda, mida tegelikult Euroopas sisepiiride kontrolli taastamine aitaks. Kas see hoiaks ära mõne või kõik terrorirünnakud? Arvan, et see vastus on tegelikult ei," rääkis Paet konverentsil.

Siseministeeriumi sisepoliitika asekantsler Erkki Koort osutas asjaolule, et Eestis on pidevalt räägitud vajadusest tugevdada siinset majandusjulgeolekut. 2006. aastast 2013. aastani panustas riik siseturvalisusesse 140 miljonit eurot. See on samaväärne Estonian Airi päästmiseks investeeritud rahaga, võrdles Koort.

"Kogu riigi sisejulgeolek vs üks lennukompanii. Meie väiksus dikteerib meile teatud valikud. Samas ei arva ma kindlasti seda, et valik peab olema just selline, et kogu sisejulgeolek on rahastatud samas mahus kui üks lennukompanii," selgitas ta.

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: