Nõudmisest kirjutas esimesena reedel kristlik ajaleht Dagen, kus nenditi, et sisuliselt tähendab nõudmine ka seda, et põgenikke aitavad kristlikud heategevusorganisatsioonid peavad oma ruumidest ristid ära koristama, vahendas The Local.

Osa organisatsioone oli nõus migratsiooniameti ettekirjutust järgima, teised ühendused aga teatasid, et keelduvad põhimõtteliselt selle täitmisest. Nõudmine, mida põhjendati sooviga varjupaigataotlejaid ja põgenikke mitte solvata, tekitas palju vastukaja ka Norra meedias.

Migratsiooniamet kinnitas lõpuks oma pressiteates, et nimetatud küsimuses mõeldi ümber. Samuti märkis UDI, et hetkel pole teada ühtegi juhtumit, kus varjupaigataotleja oleks end kristlike sümbolite tõttu solvatuna tundnud või viimaste eemaldamist nõudnud. Lisaks rõhutati, et varasem nõue ei puudutanud ainult kristlike sümbolite eemaldamist, vaid kõikide religioossete sümbolite ärakoristamist.

Ametnike meelemuutus aga kriitikute nördimust täielikult ei vaigistanud ning Dageni peatoimetaja Vebjørn Selbekk kirjutas sellel teemal terava arvamusartikli.

Ajakirjanik nentis, et UDI esialgne idee keelata ristide näitamine riigis, mille lipul on samuti rist, on piinlik juhtum, mida sotsiaalmeedias esitletakse juba kui tüüpilist näidet Norra võimude "põlvitamisest islami ees".

"Varjupaigataotlejatel ja migrantidel pole mingeid raskusi ületada riigipiiri hoolimata sellest, et meie ristiga lipp on üks esimesi asju, mida nad näevad. Seega ei solvaks neid ka ristid kristlikes keskustes," kirjutas Selbekk.

5,2 miljoni elanikuga Norras on käesoleval aastal esitatud umbes 30 000 varjupaigataotlust.

Ekspert: alkoholivaba pühadeaeg aitab integratsioonile kaasa

Migratsiooniameti nõudmisega seotud meedialainetus polnud jõudnud ajakirjandusess veel vaibudagi, kui migratsioonidebatti tabas uus vastakaid arvamusi tekitanud ettepanek.

Nimelt ütles ekstremismi ja islamit uuriv sotsiaalteadlane Lars Gule rahvusringhäälingule NRK, et üks võimalus, kuidas Norra elanikud saavad välismaalt saabunud inimeste integreerimisele kaasa aidata, on see, kui pöörataks rohkem tähelepanu asjaolule, et moslemid ei tarbi alkoholi.

"Toitumistraditsioonid ja alkoholi puudutavad tavad võivad tekitada barjääre," märkis Gule ja tegi ettepaneku, et pühadeperioodi ajal võiksid välismaalastest töötajaid omavad asutused korraldada alkoholivabu üritusi.

Gule lisas, et Norra joomiskultuur on võõras paljudele välismaalastele, mitte ainult moslemitele, ning et koos välja minnes võib ka muud teha, kui kogu aeg alkoholi juua.