Mati Ombler: ülevaatuspunktid pole korruptsioonijuhtumitest õppinud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Foto on illustratiivne Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kõigi tehnoülevaatuspunktide juhtkonnad peaksid korruptsiooni vähendamiseks ümber vaatama oma väärtushinnangud ja tõekspidamised, sest lahendatud kuriteod pole piisaval määral mõju andnud ning altkäemaksu võtvad töötajad on endiselt suureks probleemiks, rääkis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler.

Ombler ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et enam kui 100 tehnoülevaatuse juhtkonnad peaksid oma suhtumist, tõekspidamisi ja väärtushinnanguid ümbervaatama. "Nad peaksid ausust ja läbipaistvust prioriteedina võtma ja seda töötajatele edasi andma ning viima läbi selle alaseid koolitusi," märkis Ombler.

See on üks teema, millega peavad korruptsioonikuritegude büroo juhi väitel tegelema kõik ülevaatuspunktid.

"Teiseks abinõuks oleks läbipaistvust kinnitavad meetmed nagu kaamerate kaudu tegevuse salvestamine, et ülevaataja kui ka kliendipoolne käitumine oleks aus ja ei tekiks olukorda, kus klient sooviks ebaausal viisil oma autole ülevaatust saada," selgitas Ombler.

Kriminaalpolitseiniku sõnul pole seni kriminaalmenetluste raames lahendatud probleemid ja kuriteod eriti mõjunud teistele tehnoülevaatuspunktidele.

"Konkurentide vigadest pole tahetud õppida ja ikka on mindud kergema vastupanu teed, kuid nüüd oleks aeg teha järjest tõsisemaid järeldusi," toonitas Ombler.

Vahtra: korruptsiooni tekitab tihe konkurents

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra hinnangul võib korruptsioon lähtuda tihedast konkurentsist, mis kõnealusel turul valitseb.

"Ülevaatuspunktid püüavad konkureerida ülevaatusnõuetes järeleandmisi tehes ja autosid kergemalt läbi lastes, mis ei ole kuidagi lubatud," toonitas tehnoosakonna juhataja.

Kaamerate paigaldamine ülevaatuspunktidesse oli lisatud ka maanteeameti välja pakutud seadusemuudatusse, mille kohaselt pidid kõik ülevaatuspunktid olema varustatud kaameratega juba 1. juuliks 2012.

Vahtra sõnul olid meetmele tugevalt vastu just tehnoülevaatuste esindajad. "See meede jõudis ka riigikokku liiklusseaduse vastu võtmise näol ja sealt tuli meile tagasiside, et järelevalveks kasutatavaid kaameraid ülevaatuspunktid ise soetama ei pea," rääkis Vahtra.

Algsel oli maanteeametil plaan kaamerate nõue tehnoülevaatuspunktide üldnõuetesse kirja panna, mille kohaselt oleks pidanud punktid ise soetama endale salvestusvahendid, kuid liiklusseadus võeti muudetud kujul vastu, mistõttu peab järelevalvevahendid maanteeameti ise soetama.

"Kahjuks pole meie rahaline võimekus nii suur olnud, et kõikidesse ülevaatuspunktidesse saaks kaamerad paigaldada," tunnistas Jürgo Vahtra.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo politseinikud pidasid oktoobri ja novembri lõpus Tallinnas ja Sillamäel kinni viis sõidukite tehnoülevaatajat, keda kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ja ametialases võltsimises.

Kahtlustatavatele heidetakse ette positiivse ülevaatusotsuse tegemist sõidukitele, mis ei olnud tegelikult nõutavas tehnilises korras. Menetluse all on ühtekokku üle 100 juhtumi, kus eri kategooria sõidukite tehniline seisukord ei pruukinud olla liikluses osalemiseks piisav.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: