Analüütikud: Vene - Türgi kriisi areng on ettearvamatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Nädala eest laguse saanud Türgi - Vene kriis pole õnneks toonud kaasa laialdast sõjalist kokkupõrget. Samas on julgeolekuanalüütikud mures, et kuna kriis tekkis majandusliku ja poliitilise loogika vastaselt, on ka selle arengud edaspidi ettearvamatud.

Pildid Vene lennuki allatulistamisest eelmisel nädalal meenutasid Bondi filmi algust, mitte tõelisust. Sest Venemaa ja Türgi vahel valitsesid vastastikku kasulikud suhted, vahendas "Aktuaalne kaamera".

60% Türgis tarbitavast maagaasist tuleb Venemaalt. Plaanis oli üheskoos rajada Turkish Streami gaasijuhe Musta merre. Vene Rosatom pidi ehitama Türki esimese tuumajaama. Vene autotööstuse osi toodetakse Türgis. 17% Vene puu- ja juurviljadest liikus läbi Türgi. Rääkimata turismist.

Õhusõda ei kuulu sellesse ritta, kui tervest mõistusest lähtuda.

"Sündmuste eskalatsioon on olnud natuke ootamatu kõigi jaoks. Ma arvan, et ta on olnud selgelt ootamatu ka mõlemale osapoolele - antud juhul siis Venemaale ja Türgile ja tema liidritele," ütles transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare.

Nüüd nuputab maailm, mis juhtub edasi ja kuivõrd järgnev allub tervele mõistusele.

"Ta on selgelt nüüd suundunud juba kes-keda valdkonda - kes on kõvem. Ja nii liidrite kui ka ühiskondade tasemel," ütles Raivo Vare.

"Võib juba täie kindlusega kinnitada, et alanud on Vene-Türgi külm sõda. Seda võib välja lugeda ka president Putini sõnadest," nentis Vare.

"Me ei hakka relvi haarama. Kui keegi mõtleb, et sellise sõjakuriteo sooritamise eest, meie inimeste tapmise eest tuleb tasuda vaid tomatitega või piirangutega ehitus- või mõnes muus sektoris, siis nad eksivad sügavalt. Me tuletame neile meelde, mida nad tegid mitte vaid korra, ja nad kahetsevad seda mitte vaid korra," ütles Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin.

Türgi - Vene kriisile on iseloomulik, et suhted teravnesid väga kiiresti ja pusklevad liidrid ei otsi lepitust.

"Seda vastasseisu võib nimetada tänavakakluseks tsaar Vladimiri ja sultan Recepi vahel. Nende vägede hulk, mis Venemaa on koondanud Süüriasse, paneb mind mõtlema, et mingisugune kokkupõrge Süürias Vene ja Türgi vägede vahel on väga tõenäoline," rääkis Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Venemaa on viinud Süüriasse oma moodsaima õhutõrjesüsteemi S-400, Süüria ranniku lähedal on Vene ristlejal "Moskva" õhutõrjesüsteem S-300, Mõlemad kombineeritult võimaldavad tabada Türgist Süüriasse suunduvaid lennukeid. Eelmisel aastal pommitasid türklased Süüria kurde, kes on Türgi piiri ääres autonoomia välja kuulutanud. Juškin arvab, et venelased ihkavad kättemaksu lennuk lennuki vastu.

"Iga kord, kui Türgi lennukid ületavad õhupiiri Süüria kurdide poolele, lastakse lennuk alla," ütles Juškin.

Kui see peaks juhtuma, sulgeb Türgi tõenäoliselt Bosporuse väina ning Venemaa ei pääse enam Mustalt Merelt välja oma Süürias asuvate vägede juurde. Türgi saab seda teha, toetudes Montreux' lepingule 1936. aastast, mis lubab kallaletungi korral Türgil talle vaenuliku riigi laevu Bosporuse väinast mitte läbi lasta.

"Türgi pool on vahepeal nüüd viimastel päevadel ka näidanud, et tõsi on taga, ja on teinud õppusi sisuliselt väinade sulgemise teemadel," ütles Vare.

"Kui nüüd juhtub, et alla lastakse veel mõni lennuk - näiteks Venemaa poolt Türgi lennuk, või toimuvad intsidendid, mis on seotud sõja või relvastusega, siis ma pean väga tõenäoliseks, et NATO hakkab mingil viisil paigutama ka Türgi territooriumile mingit relvastust või toob laevastiku Vahemere idaossa," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik..

Kui kriis käärib sõjalise vastasseisuni NATO-ga, tabavad selle lained hübriidsõja vormis ka meid NATO ja Venemaa piiril, ütles Vladimir Juškin. Kuid vaevalt, et see juhtub kohe, arvas Jüri Luik.

"Hübriidsõda algab inforünnakuga. Luuakse infovoog, mis sisaldab desinformatsiooni selle riigi elanikele, kus valmistatakse ette jõuoperatsiooni või valitsuse vahetust," ütles Juškin..

"Niisugune madala intensiivsusega hübriidsurve käib Venemaa poolt Eesti suhtes pidevalt. Seda survet kuidagi tõsta - ma pean seda praeguses olukorras ebatõenäoliseks, sest Venemaa fookus on praegu suunatud Lähis-Itta," rääkis Juškin.

Majanduslik mõjutusvahend on gaas. Lääne-Türgi sõltub täielikult Vene gaasist. Gaasijuhe Blue Stream Mustas meres oli mõeldud Türgi gaasiga varustamiseks, vältides Ukrainat ja Moldovat. Siin võib Venemaa hakata keerama kraane või kruvima hinda.

"Tõsta Blue Streami gaasi hinda või varustamine lõpetada, sest kogu see gaas on mõeldud vaid Türgi sisetarbimiseks," ütles Juškin.

Türgi omakorda on asunud looma gaasijuhet nimega TANAP Aserbaidžaanist läbi Gruusia Türgisse ja sealt edasi Euroopasse. Kuid piisava gaasikoguse saamiseks peaks Aserbaidžaanile lisaks osalema Iraan ja Turkmeenia. Mis muudaks olukorda kogu Lähis-Idas.

"Hakkab mõjutama isegi geopoliitilisi protsesse suures Lähis-Idas. See on juba järgmine etapp - palju kõrgem mäng, nii et seda ei taheta," ütles Vare.

Vahest kuluks suhete klaarimisel ära mõni vahendaja, nagu Gruusia sõja puhul? Analüütikud vaatavad lakke. Meretagused ei sobi, Kesk-Aasia omi ei võeta Euroopas tõsiselt, Euroopa omad on nõrgad. Ei jäägi üle keegi muu kui James Bond?

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: