Praxis: Eesti haigushüvitiste süsteem pooltoone ei tunnista

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vähenenud töövõimega inimest tööle võttes maksab ettevõtja eest sotsiaalmaksu töötukassa.

Hüvitise maksmise tingimused Eesti töövõimekao hüvitamise süsteemis ei motiveeri tööandjaid sobivat tööd pakkuma ja töötajaid varakult tööle naasma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud poliitikauuringute keskuse Praxis värskest uuringust.

Praxise uuringu autorid leiavad, et hüvitamise kujundamisel peaks lähtuma põhimõttest, et töötamine on alati kasulikum kui mitteaktiivsus. Eestis eeldatakse haigushüvitise maksmisel täielikku töökatkestust ja haigushüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada. Teiste riikide kogemus aga näitab, et kui tervis võimaldab osaliselt töötada, siis töötamine sobivatel tingimustel soodustab varajast täiskoormusega tööle naasmist. Selle tulemusena suureneb töötaja heaolu ja
tööandja tootlikkus. Seega võiks Eesti süsteemis rakendada osalist töövõimekao hüvitist, kui arsti hinnangul osaline töötamine töötaja tervist ei kahjusta.

Tööandja vastutusperioodi peamiseks eesmärgiks on mõjutada tööandja käitumist – see võib motiveerida tööandjat looma töötajatele sobivad töötingimused tööle jäämiseks ja tööle naasmiseks, kirjutavad uuringu autorid.

Tööandjal marginaalne vastutus

Eesti süsteemis on tööandja vastutus küllaltki marginaalne – 5 kalendripäeva, mis võib osutada sellele, et mõju tööandjate käitumisele on vähene, selgitavad autorid. Olukorras, kus tööandjal on arvestatav vastutus töövõimekao hüvitise kulu kandmisel, võib ta olla majanduslikult motiveeritud seda kulu ennetama ja juhtima. Seetõttu soovitavad uuringu autorid kaaluda tööandja vastutusperioodi suurendamist kuni 30 kalendripäevani.

"Eeldades, et enamik haigusjuhtumitest on kuni 30-päevase kestusega, jääks solidaarse sotsiaalkindlustuse kanda nende marginaalsete juhtumite kulu, mis kaasneb alates 31. päevast. Sellevõrra on põhjendatud tööjõumaksude vähendamine või võimalik parandada sotsiaalkaitsesüsteemi eelarve tasakaalu," kirjutavad autorid.

Sobivat osakoormusega tööd ei pakuta

Eestis on sarnaselt teistele riikidele tööandjatel kohustus säilitada töövõimekaoga inimesele töö ja pakkuda sobivat tööd. Võrreldes teiste riikidega on meil väiksem ettevõtete osakaal, kes plaaniliselt analüüsivad töökatkestuste põhjuseid ja rakendavad meetmeid, et toetada töötajate tööle naasmist pärast pikaajalist töökatkestust.

„Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, aitab sobivate töötingimustega töötamine tal rutem täiskoormusega tööle naasta,“ sõnas Praxise uuringu üks koostajaid, vanemanalüütik Märt Masso.

Tänases olukorras Eestis sellist toetavat meetmestikku ei ole ning töötaja ja tööandja on oma otsustes üksi. Eesti töövõimetuse hüvitamise süsteemis tuleks uuringu autorite soovitusel juurutada lähenemist, kus töövõime languse algusest alates toimub töötaja, tööandja, raviarsti ja töötervishoiu teenuse osutaja koostöös töökatkestuse juhtumi juhtimine, et töökatkestus jääks vaid nii pikaks kui on vajalik tervise taastumiseks, ja motiveerides säilinud töövõimet kasutama.

Sotsiaalministeerium kasutab uuringu tulemusi töötaja töövõime jätkusuutlikkuse toetamise analüüsi koostamiseks, mille käigus kirjeldatakse probleemkohad ning töötatakse välja ettepanekud edasiliikumiseks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: