"Laiemalt seda asja vaadates on probleem tegelikult Läti erakondlikus süsteemis, mis ei anna tegelikult palju võimalusi moodustada uusi koalitsioone. Ehk siis nii, nagu Eesti puhul, kus on enam-vähem välistatud Keskerakonnaga koostöö tegemine, siis Läti süsteemis on vene valijate poolt toetatud Koosmeele Keskus, mis on omanud ja mis praegu omab kõige rohkem kohti Läti parlamendis, aga nendega keegi koalitsiooni ei lähe," selgitas Kasekamp "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus.

"See tähendab, et kõik sellised tülid toimuvad koalitsiooni sees, aga uusi kombinatsioone, et moodustada mingit uut valitsust, eriti ei ole. Et need samad vanad tegijad, samad erakonnad - nad saavad vahetada neid nägusid, kes on seal eesotsas, aga need samad jõud jäävad edasi," jätkas ta ja tunnistas, et Laimdota Straujuma ja Solvita Āboltiņa esindavad omaenda erakonnas erinevaid leere.

"Ja tegelikult see sama erakond Ühtsus - ta ei ole mingi ühtne erakond. Ta alustas mõni aasta tagasi valimisliiduna ning tegelikult on väga heterogeenne seltskond seal. Nii et see hõõrumine käib seal peaministri enda erakonna sees," lisas Kasekamp.

Professor usub, et Straujumale on avaldatud survet, et ta ametist lahkuks. "Ta sai üsnagi juhuslikult ja ootamatult peaministriks eelmise aasta algul pärast Maxima kokkuvarisemise tragöödiat. Kõik arvasid siis, et ta on lihtsalt ajutine, sest ta ei ole suure kogemusega poliitik. Ta oli mitu aastat mitme ministeeriumi kantsler, nii et ta ei ole selline jõuline juhtpoliitik nagu tema rivaal Āboltiņa sellest samast erakonnast. Algusest peale need ootused on olnud, et tema on ajutine, et ta väga kaua ei püsi," rääkis ta.

"Aga siis selle aasta esimesel poolel oli Läti Euroopa Liidu eesistuja - see sai otsa suvel - sellel ajal oli vaja stabiilset valitsust, keegi ei saanud kõigutada seda. Aga nüüd see aeg on möödas. Sügisel algasid kohe kõiksugused kuulujutud ja ootused, et valitsusjuht võib olla taandub ja nüüd see lõpuks ka toimus," nentis Kasekamp.