Tallinnas peeti viies Inimõiguste Instituudi aastakonverents ({{commentsTotal}})

{{1449726360000 | amCalendar}}
Inimõiguste aastakonverents, Tallinn 2015
Inimõiguste aastakonverents, Tallinn 2015 Autor/allikas: Kaupo Kikkas

Tänasel rahvusvahelisel inimõiguste päeval toimus Tallinnas järjekorras viies Inimõiguste Instituudi aastakonverents, mis keskendus inimõigustele muutuvas ajas ja tõi kokku üle 350 eksperdi, diplomaadi, aktivisti ja poliitiku.

Lähiajal saab kogu aastakonverentsi videot vaadata ka Inimõiguste Instituudi veebilehelt.

Sellel aastal oli peamisteks teemadeks Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused, keelelised inimõigused, Venemaa erinevate põlvkondade suhted võimuga, inimõiguste tagamisega seotud väljakutsed Ukraina erinevates piirkondades ning jätkuv pagulaskriis Euroopas.

Paneelides arutleti olulistel kohalikel ja rahvusvahelistel teemadel, keskendudes sellele, kuidas muutuvad ajad toovad kaasa ka muutusi inimõiguste rakendamisel.

Inimõiguste aastakonverentsi Tallinnas avanud president Toomas Hendrik Ilves pidas inimõiguste tagamisel oluliseks rahvusvahelise õiguse hoidmist ja kaitsmist.

"Sellega seoses jälgin murega üleskutseid Euroopa Inimõiguste konventsiooni denonsseerimisest, aga ka seda, kui Strasbourgi kohtu otsuseid teadlikult ei täideta," ütles Eesti riigipea.

"Veel rohkem tõsine on üks nädalatagune näide Venemaalt: samal päeval kui Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis otsustas, et [Venemaa eriteenistus] FSB teostas ebaseaduslikku pealtkuulamist, võttis Vene riigiduuma vastu seaduse, mis annab Venemaa konstitutsioonikohtule õiguse otsustada, kas rahvusvaheliste kohtute, sh Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid peab Venemaa täitma või mitte. Sõnaga – riigisisese seadusega püütakse end vabastada rahvusvahelisest õigusest tuleneva kohustuse täitmisest," kõneles president Ilves.

Sellised arengud seavad ohtu kogu inimõiguste konventsiooni süsteemi – riigid, kes inimõiguste kohtu otsuseid ei täida, ja seda ka uhkelt kuulutavad, on halvaks eeskujuks teistele, õõnestades kohtu, aga eelkõige nende riikide enda autoriteeti, ka kogu inimõiguste kaitset, leidis riigipea.

Ilves hoiatas, et kriisidest puretud Euroopa on soodne pinnas rahulolematuse ja äärmusluse kasvuks ning soovitas taastada viisakuse omavahelistes keskusteludes tundlikel teemadel, sest siis suudame langetada olulisi otsuseid kaalutletult. See kõik eeldab, et ka meedia tunnetab selliste teemade puhul nagu pagulastekriis enda vastutust, sest valvab ju ajakirjandus demokraatia heaolu ja tervise järgi.

Inimõiguste aastakonverentsi, mille patroon on president Ilves, korraldas Inimõiguste Instituut.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: