Kui piiririkkumisi on sel aastal olnud kaks, siis lennuintsidente peaaegu iga päev ehk 266. Õhupiiri rikkumine on ilma loata Eesti riigi õhuruumi sisenemine, lennuintsident aga on ohtlik pimesõit, sõjalennuk sõidab rahvusvahelises õhuruumis ühest baasist teise ilma sisselülitatud transponderita, mis võimaldaks selle asukohta radaril märgata ja jälgida. Just selline oli ka Türgi kohal tehtud Vene hävitaja lend, mis lõppes viimasele fataalselt, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Lennuintsidendiks on need, kus NATO-sse mittekuuluv militaarõhusõiduk lendab Soome lahel või Läänemere neutraalses õhuruumis, ja tal puudub lennuplaan, transponder või siis kahepoolne raadioside lennujuhtimisüksusega," selgitas Ämari õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas.

"Mida õhuseire operaator teha saab, on, et ta saab välja mõõta asimuudi ja arvestusliku jõudmise aja antud objektilt meie riigipiirini või siis meie kontrolljooneni. Kui see objekt jõuab lähemale kui minut, siis peaks olema see hetk, kui operaatoril peaks hakkama pulss kiiremini tööle," selgitas Lämmergas.

See tähendab, et niisuguses olukorras käivitatakse Ämari rahvusvahelises õhuväebaasis operatsioon, et kriitilisele olukorrale piir panna – õhku tõusevad NATO hävitajad, aga ka Soome ja Rootsi õhuruumi kaitsjad, et minna neid lende tuvastama ja piiririkkujaid heidutama.

Kui õhuseiredivisjon 2003. aastal oma esimese primaarradari sai ja major Lämmergas ise veel operaatorina tegutses, oli instidente ja piiririkkumisi aastas kokku kahekohaline arv. Täna sunnib häire operaatorid puhketoast välja intensiivsemal ajal kasvõi kümme korda päevas.

"On olukordi, kus ma olen tundnud, et see läks napilt," kinnitas Lämmergas.