Eesti Inimõiguste Keskus: soolise diskrimineerimisega on endiselt palju probleeme ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal ütles, et Eestis on soolise diskrimineerimisega endiselt palju probleeme ning ühtlasi on inimeste tahe ja võimekus oma õigusi kaitsja väga madal.

Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev, mida peetakse alates 1948. aastast, kui ÜRO-s võeti vastu inimõiguste deklaratsioon. Ühtlasi esitleb Eesti Inimõiguste Keskus Eesti inimõiguste aruannet 2014. ja 2015. aasta kohta. Aruande üks kaasautor Grossthal osutas täna "Terevisioonis", et väga palju diskrimineerimist toimub täna endiselt soo valdkonnas.

"Eesti kohtulahendid väga tihti puudutavad seda naiste-meeste võrdõiguslikkuse valdkonda. Selle valdkonna alla käib ka lapsevanemaks olemine. Jätkuvalt on meil probleeme emadel ja ka isadel, kes peale lapsehoolduspuhkust tulevad tööle tagasi ja avastavad, et neil ei ole enam tööd või võimalikult ruttu soovitakse neilt see töö ära võtta," rääkis ta.

Grossthal tõi probleemina esile ka selle, et inimeste tahe ja võimekus oma õigusi kaitsta, kui nad on olnud diskrimineerimise ohvrid, on endiselt äärmiselt madal.

Ta märkis veel, et sõna "diskrimineerimine" on hakatud viimasel ajal valesti mõistma ja kasutama. "Diskrimineerimine on tegelikult väga kindel õiguslik mõiste ja diskrimineerida saab inimest ainult siis, kui see mahub teatud seaduse konteksti. Aga seda on hakatud argielus väga palju kasutama. Ka siis kui inimesed tunnetavad mingit ebaõiglust või ei ole saanud mõnda teenust piisavalt ruttu või ei ole ka näiteks rahul mingite argielu sündmustega, siis seda diskrimineerimise märki pannakse väga kergesti külge," lausus Grossthal.

Ta lisas, et palju kohtab seda valekasutust sotsiaalsfääris. "Näiteks, kui inimesed ei saa väga ruttu arstiabi või ei ole mingil hetkel rahul oma sissetulekuga, siis see tundub kohe diskrimineerimisena," rääkis ta.

Teine aruande "Inimõigused Eestis 2014-2015" autoritest Egert Rünne ütles pressiteate vahendusel, et Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, arvestades pingelist olukorda maailmas. "Kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on konkreetsed edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond," loetles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Egert Rünne kahe aasta viimase saavutusi.

"Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBTI inimesed või islamiusulised," leidis ta.

Rünne märkis, et aruande peatükkide autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Autorid annavad Eesti praegusest olukorrast ülevaate ja esitavad riigile selgeid soovitusi, mille abil Eestis inimõiguste olukorda edendada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: