Inimõiguste aruanne pakub lahendusi vähemuste olukorra parandamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Harku kinnipidamiskeskus
Harku kinnipidamiskeskus Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Täna esitletud Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruandes „Inimõigused Eestis 2014-2015” tuuakse lisaks valdkondlikele arengutele ära ka rida ekspertide soovitusi, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest.

Hooldekodudes viibijate inimväärikuse tagamiseks tuleks aruande kohaselt hinnata hooldekodu tingimusi nende kogumis ning vajadusel tuleb muudatusi teha seaduse tasemel.

Kinnipeetavatele mõistetavate hüvitiste suurused peaksid olema proportsionaalsed ja kohased, mis võtavad arvesse rikutud õiguste ulatust. Kaotada tuleks ka vanglakaristust kandvate inimeste valimistel osalemise lauskeeld ning muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.

Tähelepanu tuleks pöörata vähemusrahvuste õigusteadlikkuse tõstmisele, informeerides neid ka nende emakeeles. Samuti tuleks tõsta tasuta õigusnõustamise kättesaadavust, sealhulgas vähemusgruppidele ja varjupaigataotlejatele.

Ekspertide soovitusel tuleks keelata seksuaalteenuste reklaamimine meedias.

Võrdõigusvoliniku ametisse nimetamiseks tuleks luua selged reeglid ja viia voliniku rahastamine vastavusse tema ülesannetega.

Kriitiliselt peaks üle vaatama elektroonilise side metaandmete säilitamise korra.

Viimase paari aasta avalikud arutelud vastuolulistel teemadel, nagu kooseluseadus ning pagulased, on ekspertide hinnangul näidanud vajadust selgemate vaenu õhutamise vastaste reeglite järele. Lisaks tuleks vastu võtta võrdse kohtlemise seaduse täiendused, neist olulisimana ühtlustada diskrimineerimise kaitset kõikide tunnuste puhul. Varjupaigataotlejaid ei tohiks aga paigutada Harku kinnipidamiskeskusesse eeldusel, et inimene põgeneb, kuna ta on riiki sisenenud ebatavalisel moel.

Samuti tuleks parandada erivajadustega õpilaste hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõigil haridustasanditel ja luua nende heaks toetussüsteem koolist sujuvalt tööellu suundumiseks. Üksiti tuleks tagada riiklik rahastus tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete 
rakendamiseks lasteaiast gümnaasiumini.

Aruande soovituste kohaselt tuleks meedias teemade raamistamisele senisest rohkem tähelepanu pöörata, kuivõrd ekspertide hinnangul luuakse liiga sageli, kas siis teadlikult või tahtmatult, uudise kajastamisel omavahelisi seoseid konflikti, vägivalla ja terrorismi ning konkreetsete rahvusrühmade või religiooni vahel.

Kuigi mitmikkodakondsus on nüüdsest alaealistele seadustatud, on aruande soovitusel vajalik algatada arutelu, et võimaldada mitmikkodakondsust ka pärast täisealiseks saamist.

Samuti tuleks vastu võtta kooseluseaduse rakendusseadus, mis tagab kooseluseaduse täies mahus jõustumise 2016. aasta 1. jaanuarist.

Säilitada tuleks võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamise alaeesmärk heaolu arengukavas, et tagada teadlikkuse tõstmine võrdse kohtlemise teemadel, ja sallivuse suurenemine ühiskonnas tervikuna.

Inimõiguste aastaaruanne koondab möödunud kahe aasta olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on pidepunktiks inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande koostamist ja väljaandmist toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, kultuuriministeerium, Hollandi Suursaatkond ja inimõiguste keskuse annetajad.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: