„Välisilma“ intervjuudes kõlas ärevaid noote hiljutiste arengute pärast Ukrainas ja Krimmis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Praegused krimmitatarlaste suunas tehtud süüdistused sarnanevad 1944. aasta deporteerimise eelsetele – sellise fakti toob välja Ukraina parlamendi liige Refat Tšubarov. Venemaa sõdib Ida-Ukrainas aga vabatahtlike salkade toel ning tõenäoliselt veel pikka aega, märgib Ukraina ajakirjanik Juri Butusov.

Refat Tšubarov on mitmel korral kuulunud nii Krimmi Autonoomse Piirkonna parlamenti kui ka Ukraina parlamenti ning on krimmitatarlaste maailmakongressi president.

„Teate, meie rahva seas, eriti noorte seas, pärast okupeerimist, on saanud kõige tähtsamaks loosung: „Ükskõik, mis ka ei juhtuks, sa pead jääma oma maale.““

Krimmi praegust olukorda kirjeldades nentis ta pidevat vajadust tõestada oma lojaalsust režiimile.

„Nõukogude ajal oli võimalik jääda tagaplaanile, mitte minna koosolekule. Mitte esinedes Nõukogude Liidu vastu, siiski mitte minna ka paraadile. Nõukogude võim võis sind küll jälgida, kuid ei puutunud sind.“

Vene sõjalennuki allatulistamine Türgi poolt on krimmitatarlaste ette seadnud hoopis uute väljakutsete. Tšubarov tõstis esile paari nädala tagust Krimmi valitsuse juhi Sergei Aksjonovi avalikku väljaütlemist, et krimmitatarlased tegutsevad Krimmi poolsaarel Türgi huvides.

„Teate, midagi sarnast räägiti krimmitatarlaste deporteerimise eel 1944. aastal, kui peastaapides ja Stalini lähikonnas kinnitati, et krimmitatarlased tegutsevad Saksamaa huvides.“

Juri Butusov on Ukraina ajakirjanik ja sõjaekspert, veebilehe Tsensor.NET peatoimetaja. Ta kajastab teravaid sotsiaalseid teemasid ja viib läbi ajakirjandusuurimusi. Tema loodud Tsensor.NET kuulub Ukraina populaarsemate uudisteportaalide hulka.

Inimõiguste aastakonverentsil kirjeldas ta Venemaa kohalolu Ukrainas ning Ukraina ponnistusi lääneliku demokraatia suunas areneda.

Juri Butusovi sõnul käib Ukrainas võitlus mitte hea ja halva vahel, vaid mitte oligarhide ja demokraatia vahel. Selle asemel, et üles ehitada struktuure, mis Ukrainas puuduvad, leitakse lihtsam olevat võidelda korruptsiooniga, seda otsida ja süüdistada. „Meil käib võitlus feodaalse süsteemiga, feodaalse mõtlemisega.“

Maal, mis korraldas revolutsiooni iseseisvalt, ilma igasuguse ettevalmistuseta, kus tuhanded inimesed hukkusid rindel, kuhu nad läksid vabatahtlikult, ehkki nad oleks võinud vabalt maksta altkäemaksu ja mitte minna armeesse.

Efektiivseks agitaatoriks osutus hoopis Putini agressioon, mis veenis ukrainlasi lõplikult, et tuleb minna Euroopasse, sest Venemaa on ohtlik.

„Vene palgasõdurid on seal [Krimmis] peamiseks sõjapidamisjõuks. Vene regulaararmee on seal samuti kohal, kuid mitte eesliinil, et viia kaotused miinimumini,“ kirjeldab Juri Butusov.

Tema sõnul seisneb Vene strateegia selles, et hukkuvad vabatahtlikult sõdima tulnud, need, kes on kirjutanud alla leppele või sõidavad ise Krimmi.

Kuna inimesed on langetanud otsuse sõjas osaleda isiklikult ja vabatahtlikult, ei teki ka Afganistani sündroomi, kus sõdurid olid vastu sõdima ja hukule minemisele.

Butusovi hinnangul on see Vladimir Putini viis viia poliitilised kaotused miinimumini, sest sõda peavad väikesed grupid, kes tulevad, peavad lokaalseid lahinguid ja lähevad. Sõda ei peeta iga päev. Taoline sõda ei nõua suuri ressursse.

„Sellist sõda jääb Venemaa pidama veel kaua.“

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: