Euroopa Komisjon avalikustas ühist piirivalvet puudutava ettepaneku ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon võttis täna vastu meetmepaketi, et hallata Euroopa Liidu välispiire ja kaitsta sisepiirideta Schengeni ala. Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning alustada kõigi Schengeni ruumi sisenevate ja sealt väljuvate isikute süstemaatilist kontrolli.

"Vaba liikumise alal, kus puuduvad sisepiirid, peab Euroopa piiride haldamine olema jagatud vastutus. Rändekriis on meile selgelt kätte näidanud praeguse süsteemi lüngad ja nõrgad kohad. Samas peaks see süsteem tagama, et ELi standardid toimiksid. Seepärast on aeg kasutusele võtta tõeliselt integreeritud piirihaldussüsteem. Euroopa piiri- ja rannikuvalve koosneb toimimisvõimelisest ametist, kelle käsutuses on inimeste ja tehnilise varustuse reserv, ning liikmesriikide ametitest, kes jätkavad piiride igapäevast haldamist," selgitas Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve koondab enda alla Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti, mis põhineb praegu liidu välispiiril tehtavat operatiivkoostööd juhtival agentuuril Frontex, ning piirihalduse eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused, kes jätkavad välispiiride igapäevast haldamist.

Uue ameti käsutuses on vähemalt 1500 eksperti, kelle saab mobiliseerida vähem kui kolme päeva jooksul, ning ameti koosseisuline personal on üle kahe korra suurem kui Frontexil, hõlmates 2020. aastaks ligi 1000 inimest.

Liikmesriigid võivad taotleda ühisoperatsioonide korraldamist ning piirivalve kiirreageerimisrühmade sekkumist ning nende toetamiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve meeskondade kasutamist. Kui esineb vajakajäämisi või kui liikmesriik on suure rändesurve all, mis ohustab Schengeni ala, ning riiklik tegevus ei ole piisav või ei anna tulemusi, võib komisjon otsustada, et olukord teatud välispiiril vajab kiirmeetmete võtmist Euroopa tasandil. See võimaldab ametil sekkuda isegi siis, kui liikmesriik ei suuda või ei taha võtta vajalikke meetmeid.

Uue ameti sees luuakse Euroopa tagasisaatmise büroo, kes võib kasutada saatjaisikutest, jälgijatest ja tagasisaatmisspetsialistidest koosnevaid Euroopa tagasisaatmise meeskondi, kes hoolitsevad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise eest.

Julgeoleku suurendamiseks Schengeni alal teeb komisjon ettepaneku viia Schengeni piirieeskirjadesse sisse muudatus ja kehtestada Euroopa Liidu kodanike kohustuslik süstemaatiline kontrollimine maismaa-, mere- ja õhuvälispiiridel. Kontrollimisel kasutatakse Schengeni infosüsteemi, Interpoli varastatud ja kadunud reisidokumentide andmebaasi ja asjakohaseid siseriiklikke süsteeme, et kontrollida, kas saabuvad isikud kujutavad endast ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Kontrollimine muutub nüüd kohustuslikuks ka Euroopa Liidust väljumisel.

Süstemaatilisi kontrolle andmebaasides tehakse päringutabamuspõhimõttel. See tähendab, et kui isik ei kujuta endast ohtu, siis kontrollimist ei registreerita ning isiku andmeid edasi ei töödelda.

Allikad: mitmed liikmesriigid on vastu, sest kardetakse suveräänsuse kaotamist

Kõige märkimisväärsem osa ettepanekust on plaan, mille kohaselt saadetakse hädaolukorras liikmesriiki Euroopa Liidu ühise piirivalve üksus ja seda ka juhul, kui nimetatud riigi valitsus on sellise sammu vastu. Mitmetes liikmesriikides on nimetatud ettepanek tekitanud tugevat vastuseisu, sest selles nähakse olulist riigi suveräänsuse kärpimist, vahendasid Yle, Reuters jt.

Mitmed ametnikud on öelnud, et peavad seda Komisjoni provokatsiooniks.

Ühise piirivalve moodustamise poolt on seni olnud näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa. Oma vastuseisu on aga väljendanud Poola, Ungari, Soome, Rootsi ja Eesti.

Tavalisel ajal vastutaks riigipiiride valvamise eest endiselt iga liikmesriik ise. Samas peaks igas riigis olema igal ajahetkel 2-3% piirivalvuritest valmis minema ühise piirivalve raames komandeeringusse, et 1500-liikmeline üksus ruttu moodustatud saaks. Sisuliselt tähendaks see mõnes liikmesriigis ka seda, et töötajaid tuleb juurde palgata.

Brüsseli allikate kinnitusel kattuksid 70% uue piirivalve ülesannetest senise piiriagentuuri Frontex ülesannetega. Praeguse ettepaneku teostumisel Frontexi tegevus lõpetatakse.

Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Kui kompromiss on sündinud, hääletatakse selle üle ministrite nõukogus, vajadusel ka enamushääletusega.

Euroopa Komisjon loodab, et liikmesriikide jaoks kohustuslik uus kord suudetakse teoks teha mõne kuu jooksul.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: