"Vabariigi kodanikud": avaliku elu tegelane peab selgitama privaatse elu piire ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ajakirjanduse huviorbiiti pääsemine on Eestis lihtne, uudistest väljasaamine aga nõuab tõsist pingutust, leidsid "Vabariigi kodanike" külalised. Avaliku elu tegelaste kohta jääb alati kõrgendatud huvi, kuid selle intensiivsust võiks tegelased osata ise reguleerida.

Ajakirjanduse eetikakoodeksi järgi saab öelda, et avaliku elu tegelaseks peetakse Eesti meediamaastikul inimest, kes teenib oma loomingu või isiksusega raha; omab suurt poliitilist või majanduslikku võimu.

"Mis on ajakirjandusvabaduse nurgakivi? See on avalikkuse õigus saada infot," sedastas jurist Kristel Voltenberg. Ta lisas, et suurte vabaduste kõrval tuleb ka meelde tuletada vastutus nagu on seda teinud Euroopa Inimõiguste kohus mitmes viimases kaasuses.

"Ühiskonna ootus on siiski see, et ajakirjandusvabadus annaks juurde avalikule demokraatlikule debatile," märkis Voltenberg.

Üleliia isiklikku ellu tungivat, Briti kõmumeediale sarnanevat ajakirjandust Eestist ei leia, leidsid stuudiokülalised. Kuid niisamuti jääb vajaka Saksamaal viljelevast väga kvaliteetsest ajakirjandusest, märkis ajakirjanikuameti poliitiku oma vastu vahetanud Kalle Muuli.

"Mina pooldan teravamat ajakirjandust," sõnas ta, kui nõustus Eesti Päevalehe laupäevalisa peatoimetaja Ingrid Veidenbergi seisukohaga, et tihti on ajakirjanduse tugev huvi isikute eraelu vastu seotud ka julgeolekuga.

"See, kellega riigisaladust teadev inimene tööväliselt suhtleb, kes on tema sõprusringkond, ütleb inimese kohta palju," sõnas Veidenberg. Poliitikute töövälised suhted, hobid ja isiklikud mõtted aga avab avaliku elu tegelasest inimliku poole, mis omakorda aitab lugejal teda paremini mõista.

Põhjendamatu vaikimine on aga halvim, mida teha - mida tugevam on avaliku elu tegelase meediat tõrjuv positsioon, seda enam ta endale tähelepanu tõmbab, leidis suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Olukorras, kus avaliku elu tegelane enda eraelul siiski liigset ajakirjanduse survet tunneb, peaks väga selgelt meedia jaoks kajastuseks kõlbava info piirid paika panna.
"Kui need piirid enda jaoks läbi mõelda, on neid ka ajakirjandusele lihtsam selgitada," sedastas jurist Kristel Voltenberg. Kõige kindlam viis ebameeldivat huvi vältida, on aga lihtne: tuleb vältida tegusid, mis väiksemagi eetilise küsimuse tekitavad.

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: