Toidupank: meie vabatahtlikel ei ole lubatud kaupa koju viia, kui nad just ise abivajajad ei ole ({{commentsTotal}})

Toidupanga buss Tallinnas, Mustika keskuses.
Toidupanga buss Tallinnas, Mustika keskuses. Autor/allikas: Hanna Samoson/ERR

Toidupanga vabatahtlikele ei ole nende töö eest lubatud kaupa endale koju viia, kuid samas ei ole organisatsioonil süsteemi, mis pahatahtlikule käitumisele jälile jõuaks, vastas Toidupank sotsiaalmeedias levinud kriitikale.

Sotsiaalmeedias on täna levinud nördimust väljendavad lood Toidupanga töökorralduse üle. Ühe vabatahtliku kogemuse järgi näib, justkui hoolitseksid toidu jagamispunktides töötavad vabatahtlikud eelkõige enda eest.

Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson selgitas ERR-i uudisteportaalile, et Toidupank ei luba vabatahtlikel endale sobivat söögipoolist koju kaasa võtta, prioriteedina jagatakse kaup sotsiaalosakondadest saadud nimekirjade alusel abi vajavatele peredele.

Hendriksoni sõnul võib Toidupanka mõista kui logistikaorganisatsiooni, mis korraldab kauplustes ja hulgiladudes tekkivate ülejääkide transpordi kohalikku lattu ja seejärel jagatakse see neile, kes toitu ise osta ei suuda. Samuti tehakse koostööd Tallinnas ligi 30, üle-Eestiliselt umbes 70 heategevusorganisatsiooniga, mille hulka kuuluvad näiteks supiköögid, sotsiaalmajad, naiste varjupaikad ja kogudused.

"Põhimõtteliselt kõik, mis tuleb meile sisse, läheb meilt kohe ka välja," ütles Hendrikson ning lisas, et ülejääke heategevuslikul organisatsioonil ei teki. Näiteks toidukogumispäevadel annetustest kogutud kaup viiakse abivajajateni võimalikult kiiresti, väiksemates toidupankades paari nädala jooksul. Just neil päevadel kogutud kaup on Toidupanga jaoks parima kvaliteediga, mis toimetatakse just peredele. Organisatsioonidega jagatakse rohkem poodidest tulevat kaupa.

Toidupanga vabatahtlike hulka võib kuuluda ka neid, kes ise abi vajavad. Sel juhul võivad nad koordinaatoriga kokku leppides ka endale söögipoolist koju viia.

Toidupanga töö on korraldatud piirkondlikult: iga piirkonna koordinaator teeb koostööd sealsete ettevõtete ja organisatsioonidega, et jagada kaubanduses üle jäänud tooted sama piirkonna elanikele. Näiteks Tartus komplekteeritakse abipakid vastavalt abi vajavate perede suurusele.

Tallinnas aga pannakse kokku igal nädalal 420 ühesuguse sisuga kasti, mille toidupanga buss viib laiali kaheksasse linnaosasse edasiseks laialijagamiseks. Tallinnas teavitab sotsiaaltöötaja perekondi, kes on pandud pakiabi nimekirja. Ka väiksemates piirkondades lähevad abi saajad sotsiaaltöötaja kutse peale jagamispunkti toidu järele. Seega, võrreldes eri linnu, jagatakse üle Eesti laiali erineva sisuga toiduabipakke.

Piirkonnad vastutavad töö eest ise

Hendriksoni sõnul ei ole Toidupank ühtne organisatsioon ning iga piirkonna koordinaator vastutab sealse tegevuse eest. Kohaliku Toidupanga tööd juhib koordinaator. Vabatahtlikeks saavad minna kõik, püsivabatahtlikud on enamasti pensionärid, ka õpilased või töötud, kes jõuavad organisatsiooni töötukassa kaudu.

Toidupanga vabatahtlike hulka võib kuuluda ka neid, kes ise abi vajavad. Sel juhul võivad nad koordinaatoriga kokku leppides ka ise toiduabi saada ning toidupangast endale vajaminevat kaupa koju viia. Hendrikson kinnitas, et esmalt hoolitsetakse siiski perede eest.

Teinekord juhtub tema sõnul aga, et piirkonna lattu tuleb näiteks suurem kogus leiba - sel juhul võib siiski ülejääk tekkida. Tallinna näitel tähendab see, et kui Toidupank on saanud 600 leiba, jagab ta igasse 420 kasti ühe leiva - igasse kasti võrdne kogus. Ülejäänud 180 antakse mõnele organisatsioonile, näiteks naiste varjupaigale. Enne, kui organisatsioonid ülejäänud kaubale järgi tulevad, võivad toidupanga vabatahtlikud ka endale midagi kaasa võtta. "See on ju heategevusorganisatsioon, me aitame ja toetame teineteist," põhjendas Hendrikson.

Vabatahtlikele tänuks kohvilaud, mitte toidukast

"Mis seal salata, need inimesed [vabatahtlikud - toim.] on meie kullafond. Raske on neile ei öelda," nentis Hendrikson. Ta selgitas, et kaupa võivad vabatahtlikud võtta siiski alles siis, kui see on koordineerijaga kooskõlastatud.

Mingit materiaalselt hüve vabatahtlikud Toidupangalt ei saa. Tööpäeva jooksul pannakse kokku kohvi- ja teelaud, kuhu koordinaator ka küpsiseid või muud söögipoolist laos oleva toidu hulgast valida võib. "See on vähim, mida me vabatahtlike heaks teha saame, ma ei näe, et see oleks halb praktika," sõnas Hendrikson.

"On olnud juhtumeid, kus inimesed näevad, et Toidupanga vabatahtlik tõstab endale suure kasti toitu autosse. Hiljem on selgunud, et see kast oli mõeldud mõnele kolmandale organisatsioonile, mille vabatahtlik kohale toimetas," rääkis Hendrikson, toonitades, et kastide viisi toidu koju viimist vabatahtlike seas ei ole.

Hendrikson nentis, et Toidupank ei saa olla lõpuni kindel selles, et heatahtlikkust kuskil ära ei kasutata. "Samas töötavad koordinaatorid suure pinge all ja läbipõlemise äärel. Võib-olla võtab mõni neist raske tööpäeva lõpus ka omale leivapätsi või selle sama "närtsinud basiiliku" koju kaasa, aga kuna ta teeb tööd ilma palgata, ei saa ma siin ka näpuga näidata, et see oleks väga suur eksimus" sõnas Hendrikson.

Artikkel on parandatud 20. detsember kell 16.00. Kustutatud on väide, et Toidupangal puudub ühtne aruandlussüsteem. Toidupanga juhi Nele Hendriksoni sõnul ei saa nii väita, sest organisatsioonil on ülevaade, kui palju, millist kaupa ja kellele jagatakse.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: