Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus külvab pagulashirmu

SA Euroopa Rahvusrinde, EKRE ja RÜE poolt korraldatud immigratsioonivastane meeleavaldus
SA Euroopa Rahvusrinde, EKRE ja RÜE poolt korraldatud immigratsioonivastane meeleavaldus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hirmu pagulaste ees õhutab vähem kindlustatud ja madalama haridustasemega Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus, selgus riigikantselei tellitud ning TNS EMOR-i poolt korraldatud pagulasuuringust. Samas leiavad üle poole uuringus osalenutest, et häda korral tuleb asüüliotsijaid aidata.

TNS EMOR-i uuringust selgub, et küsitletud Eesti elanike suhtumine migratsiooni ja rändesse üldiselt erineb oluliselt suhtumisest pagulastesse. Kuigi 63% elanikest toetab inimeste õigust vabalt rännata ning välismaalaste Eestisse elama asumist peab Eesti riigi ja rahva kestmise mõttes ohtlikuks 30% elanikest, siis elanike hoiakud pagulaste suhtes on mõneti ettevaatlikumad,

Nimelt leiavad üle poole (53%) uuringus osalenutest, et pagulasi pole vaja riiki lubada, sest Eesti turvalisus kannataks. Samas iga teine vastanu on seisukohal, et häda korral tuleb inimesi aidata ning neid Eestisse vastu võtta.

Seetõttu on küll alates juunikuust, mil avalikustati viimane mahult palju väiksem uuring, suurenenud 10% võrra nende elanike osakaal, kes väljendavad oma valmisolekut hädas olevaid inimesi Eestisse vastu võtta, kuid vastuvõtmise valmidust piirab siiski hirm Eesti turvalisuse pärast.

"Elanikkond jaguneb enam-vähem pooleks - ühed, kes on kindlalt vastu, ja need, kes aktsepteerivad teatud tingimustel pagulaste saabumist mingi kaastunde, solidaarsuse või paratamatuse alusel," selgitas TNS EMOR-i analüütik Aivar Voog.

 

Eestlased kardavad getosid

Hirm Eesti turvalisuse pärast on seotud hoiakuga, et pagulased ei suuda Eesti ühiskonda integreeruda, mille tagajärjel sisserännanute elupiirkonnad getostuvad ning kuritegevus ühiskonnas kasvab.

Probleeme integreerumisel näevad 43% elanikest, kes ühtlasi arvavad, et pagulaste tulek pigem lõhestab ühiskonda, mitte ei liida seda.

Vastajate omavahelisel võrdlemisel nende sotsiaaldemograafilise tausta järgi eristuvad omavahel statistiliselt olulisel määral eestlased ja muu rahvuse esindajad, kusjuures muu rahvuse esindajad peavad välismaalaste Eestisse elama asumist riigi ja rahva kestmisele ohtlikumaks kui eesti rahvusest elanikud.

Keskmisest ohtlikumaks hindavad välismaalaste sisserännet ka naised ning alg- või põhiharidusega elanikud. Meessoost ja kõrgharidusega elanike jaoks välismaalased riigi ja rahva kestmist sedavõrd ei ohusta.

"Ma arvan, hirm pagulaste ees tuleneb ka meediakajastustest, sest alates suvest on näidatud kaadreid põgeniketulvast, mis läbis Ungarit ja Kesk-Euroopat. Samuti on räägitud Rootsi sotsiaalsetest probleemidest, mis on tekkinud põgenike suure osakaalu tõttu," leidis Voog.

 

Pagulaste lisandumine süvendab inimeste tänaseid probleeme

63% uuringus osalenutest nõustuvad, et pagulaste Eestisse tulek muudab Eesti ühiskonda. Seejuures kardavad eestlased, et varjupaiga saanud inimesed mõjutavad negatiivselt sotsiaalsüsteemi ja majandust.

Negatiivsemalt meelestatud inimesed on arvamusel, et riik peaks ennekõike tegelema olemasolevate elanike heaolu kasvatamise ja nende probleemide lahendamisega, kui et võtma endale kohustust abistada ja toetusi pakkuda siia tulnud pagulastele.

Seega on ohu tunnetamine seotud inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga, sest kartused ja tõrjuv hoiak on levinud pigem materiaalselt ja sotsiaalselt vähem kindlustatud ühiskonna gruppide seas. Sinna kuuluvad nii muust rahvusest kui ka pigem madalama sissetuleku ja haridustasemega elanikud.

"Kuna nende enda olukord on ebakindel, siis arvavad madalama kindlustundega inimesed, et see pagulaste lisandumine süvendab nende praeguseid probleeme," täpsustas Voog, kes märkis, et ebakindlus toidab inimestes hirmu.

Mida kõrgem on inimese haridustase ja sissetulek, seda suurem on ka valmisolek pagulasi Eestisse vastu võtta ning nende ühiskonda integreerumist toetada.

Kindlustunde olemasolu avatud suhtumisega elanike seas väljendub ka selles, et kohalike inimeste endi probleeme ei peeta sedavõrd takistavaks teguriks pagulaste vastuvõtmisel kui tõrjuva hoiakuga elanike seas.

 

Pagulased peavad töötama ja makse tasuma

Kui pagulaste vastuvõtmise osas olid uuringus osalejad jagunenud kahte leeri,siis vastuvõtutingimuste osas oldi üsna ühel meelel.

Oluliseks peetakse pagulaste tööle asumist ja maksumaksjateks saamist. Lisaks soovitakse näha, et pagulased võtaksid Eestisse tulles omaks siinsed kultuurinormid ja austaksid meie seadusi.

Seejuures peavad 73% vastanutest oluliseks pagulaste kohanemise aktiivset toetamist. Sotsiaal-demograafilises võrdluses erineb siinkohal madalama haridustasemega ning muust rahvusest vastanute segment, kes on andnud antud tingimuse olulisusele madalama hinnangu kui inimesed keskmiselt.
Olulisem on see aga kõrgharidusega elanike ning vanemaealiste jaoks.

Pagulaste paigutamist hajutatult üle Eesti tähtsustab vastuvõtmise tingimusena 67% elanikest.

Enamus elanikkonna jaoks on oluline ka see, et Eestisse võetaks vastu ainult sõja- ja tagakiusamise ohvrid, mitte parema elu otsijad.

 

Riigikantselei tellitud ja TNS EMOR-i poolt novembris läbi viidud uuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanike hoiakuid ja suhtumist migratsiooni ja pagulaskriisi. Uuringu käigus viidi läbi telefoniintervjuu tuhande Eesti elanikuga, kes olid vanemad kui 15 eluaastat.

Uuring hõlmab teavet pagulaste vastuvõtmise tingimuste olulisusest elanike jaoks, elanike vaateid sellele, milline mõju on pagulaste vastuvõtmisel Eesti ühiskonnale, ning samuti elanike teadlikkust Eesti riigi seisukohtadest ja elanike vajadusest täiendava informatsiooni järele.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: