Üks neist on ettevõtjast pereisa, Kristiina Ojulandi partei Rahva Ühtsuse Erakonna liige ning üks paar nädalt taguse Tartu pagulastevastase tõrvikurongkäigu korraldajatest, vahendas ETV "Pealtnägija".

"On tulnud kirju, et nad on juba mingis pesumajas. Ja mingi Selveri kohta saadeti inf, kus töötavad koristajana ja saavad 10 eurot tunnis palka, samas kui eestlasest sama töö tegija saab 3 eurot! Meie inimesed käisid juba pesumaja juures nn luurekat tegemas," seletas saates Marekiks ristitud mees.

Väidetava valitsuse vandenõuga seoses levitatakse Eestis eriti aktiivselt kahte kuulujuttu: et juba pikemat aega on toodud öösiti Tallinna lennujaama erilendudega pagulasi ning et Tallinna Tehnikaülikoolis on 200 immigranti peidetud üliõpilaste nimekirja ning neid tuuakse Paldiski kaudu bussidega Eestisse juurde.

"Mina olen ajakirjanikuna töötanud 20 aastat. Kuulnud igasugu vähem ja rohkem põnevama sisuga teooriaid, aga mitte kunagi varem midagi nii vihast ja organiseeritut. Ja mitte kunagi varem ei ole jutte olnud nii palju kui sellel lõppeval aastal," kommenteeris "Pealtnägija" ajakirjanik Rasmus Kagge.

Kontrollimisel osutub aga, et kuulujuttude toeks pole ühtegi tõendit esitada ka nende levitajatel.

"Alustasime teooriast, et valitsus toob lennujaama kaudu ööpimeduses Eestisse salaja pagulasi. Nii väideti meile neljas sõnumis ja kahes telefonikõnes. Kõigis neis on allikaks üks tegelane – tuttav lennujaama töötaja. Ühes kõnes mainitakse ka nimetut soomlast, kes sõitis taksoga, mille juht olevat näinud öist lendu, kust toodi põgenikke," rääkis Kagge.

"Kolme nädala jooksul nõutasime Marekilt välja kogu öiseid lende puudutava info. Me pakkusime helistajatele, et aidake meil leida too tuttav lennujaama töötaja ning me varjame ta isiku, maksame kas või raha. Aga ei midagi! Totaalne vaikus! Ühest kõnest selgub, et see "tuttav" oli hoopis kellegi tuttava tuttav ja teine luges kolmanda postitust."

Sama kiirelt haihtub õhku ka lugu Itaaliast salaja Eestisse toodud pagulastest, keda olevat sada, ja kes töötavat muu hulgas Omniva terminalis. Omniva sõnul tõepoolest töötavad nende juures juba sellest suvest noored mehed välismaalt, kes õpivad ühes Tallinna ülikoolis.

"See kõik ei vääriks minutitki eetrit, kui need jutud oleks kolme mehe poetagune kiun. Paraku räägivad nendest kuulujuttudest sajad inimesed erinevates sotsiaalmeediumites ja foorumites. Ja nad usuvad salalende ja koolinimekirju nii tuliselt, et käivad seltskondadena valvamas kohti, kus on nähtud teistsuguse välimusega töötajaid. On arusaadav, et inimestel on hirm kõige uue ees, aga kuskil on piir," märgib Kagge.

Kuulujutte tekitab eelkõige hirm

Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Ilmar Raagi sõnul tekivad kuulujutud eelkõige hirmust.

"Sellest, mida me kõige rohkem kardame, teame me ka ilmselt kõige rohkem valeinformatsiooni," nendib Raag.

Ta tunnistab, et valitsus oleks pidanud alustama juba kaks aastat tagasi selgitustööd erinevate usundite kohta.

"Me teadsime Euroopa tasandil juba kaks aastat tagasi, et inimvood on liikuma läinud, et mingil viisil peab Euroopa varem või hiljem sellele rändele reageerima. Probleem on loomulikult selles, et see uudis tabas Eesti üldsust ootamatult," möönab Raag.

Tallinna ülikooli kultuuriteooria professori Mihhail Lotmani sõnul on ta kuulnud muu hulgas kuulujuttu, et kusagil TLÜ keldris "pesitseb 400 musta".

"Selliste kuulujuttude puhul vastab alati mingisugune osa tõele. Esiteks, on meil tõepoolest palju välistudengeid, mõned on tumedanahalised," räägib Lotman.

"Mul on üks doktorant Nigeeriast – väga tark ja võimekas ning väga hästi haritud noor naine. Tema magistritöö oli inglise kirjanduses. Ja praegu ta kirjutab minu juhendamisel doktoritööd, kus ta võrdleb yoruba folkloori ja kirjanduse süžeed antiikdraama ja Shakespeare’iga. Ma ei usu, et need meie vandenõuteoreetikud, kes nii hoolitsevad kultuuri eest, oleks võimelised isegi sellest probleemistikust aru saama," lisab professor.

Rasmus Kagge sõnul Tallinna mõnedes konkreetsetes Tallinna ühiselamutes tõesti elab väga palju ka teise värviga mehi ja naisi, sest välistundegite tung Eestisse suureneb iga aastaga. TTÜ-s on välismaalt pärit tasemeõppureid ja vahetustudengeid kokku ligikaudu 1800, kellest Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast on pärit 370.

"Nad [vanenõuteoreetikud -toim.] usuvad sellepärast, et tahavad uskuda. Ja nad tahavad uskuda, sest neil on usuvajadus ja inimestel on vaja lihtsaid ja väga jõuliseid seletusi ja vandenõuteooriad pakuvad sellist. Esiteks on need väga lihtsad ja teiselt poolt seletavad kõike," tõdeb Mihhail Lotman.

Täismahus "Pealtnägija" lugu võib vaadata artikliga liidetud videost.