Säär: valitsus peab leidma mitmekülgse lahenduse, mis kummutaks pagulastega seotud hirme ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rändekriis.
Rändekriis. Autor/allikas: Nikolai Doychinov/AFP/Scanpix

Pagulastega seotud teemadel pole tehtud piisavalt teavitustööd, mistõttu on täna vaja valitsusel koostada kompleksne lahendus, et kummutada enamasti alusetuid hirme, leiab inimõiguste keskuse varjupaigataotlejate õigusabi ekspert Anni Säär.

TNS Emor uuris riigikantselei tellimusel pagulasteteemalises küsitluses inimeste teadlikkust pagulaste vastuvõtmise kohta. Antud küsimusele vastanud inimestest pidasid 38 protsenti olemasolevat informatsiooni pagulaste kohta piisavaks ning vaid 15 protsenti tõdesid, et nad soovivad saada rohkem informatsiooni.

Samas 12 protsenti neist, kes kes sooviks pagulaste kohta täiendavat informatsiooni, tunneb puudust usaldusväärsetest allikatest pärinevast objektiivsest ning efektiivsest kommunikatsioonist.

Eesti inimõiguste keskuse õigusabi ekspert Anni Säär nentis ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et riik ei olegi teavitustööga tegelenud. "Teavitustööga ning teadlikkuse tõstmisega oleks pidanud tegelema juba aastaid," toonitas Säär.

Praegu ei piisa lihtsalt teavitustööst, sest vaja oleks kompleksset lahendust, mis hõlmaks nii teavituskampaaniat, koolitusi ning kohtumisi reaalselt inimestega. "Riik peaks kindlasti tegema koostööd vabaühendustega, kuna neil on praktikat ning kogemusi," märkis Säär.

Vajadust teadlikkuse tõstmiseks näitab asjaolu, et mõnede vastanute hinnangul võtab riik vastu ka mugavuspagulasi. "Rahvusvahelise kaitse saamine on keeruline protsess ning politsei- ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse menetlejad on aastaid teinud ja kindlasti teevad ka edaspidi endast kõik oleneva, et kaitse saaksid vaid need, kes vastavad kaitse saamine nõuetele," kinnitas inimõiguste keskuse ekspert.

Positiivseid märke on

Kuid Anni Säär tõdes, et inimeste osaline valmisoleku kasv hädasolijaid aidata võib olla siiski märgiks, et mingis osas on teadlikkus kasvanud. Samuti juhtis Säär tähelepanu, et 41 protsenti Eesti elanikkonnast leiab, et teisi riike tuleb abistada pagulaste hulgaga toimetulekul.

"Antud valmisolek näitab, et inimesed saavad aru, et laiemas plaanis mõjutab ränne kõiki ning riikide abistamisest, kes on vastu võtnud suurel hulgal pagulasi, saavad abi nii pagulased, neid vastu võtnud riigid kui ka need riigid, kus pagulasi nii palju vastu võetud pole," selgitas õigusabi ekspert.


Riigikantselei tellitud uuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanike hoiakuid ja suhtumist migratsiooni ja pagulaskriisi. Uuringu käigus viidi läbi telefoniintervjuu tuhande Eesti elanikuga, kes olid vanemad kui 15 eluaastat.

Uuring hõlmab teavet pagulaste vastuvõtmise tingimuste olulisusest elanike jaoks, elanike vaateid sellele, milline mõju on pagulaste vastuvõtmisel Eesti ühiskonnale, ning samuti elanike teadlikkust Eesti riigi seisukohtadest ja elanike vajadusest täiendava informatsiooni järele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: