Urmo Kübar: annetamine pole eestlastel veel veres ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vabaühenduste liidu EMSL kogutud annetusstatistika näitab, et 2014. aastal vähenes annetustemaht kuue miljoni euro võrra, kuna organisatsioonid, kelle eelarvest moodustavad annetused rohkem kui pool miljonit eurot aastat, kaotasid oma toetajad. Samas tunnistas EMSL-is filantroopia teemadega töötav Urmo Kübar, et üksikisikutest annetajate arv on kolmandiku võrra kasvanud, kuid maailmariikide arvestuses on Eesti endiselt viimase kolmandiku seas.

EMSL on kogunud annetusstatistikat eelmise aasta seisuga, sest käesolev 2015. aasta on alles käimas. Urmo Kübar tõdes saates "Terevisioon", et 2014. aastal kahanes järsult annetustemaht. "See on ootamatu, sest majandus ja inimeste sissetulekud kasvasid. Samuti on kodanikuaktiivsust rohkem ning vabakonnad on tugevamad, mistõttu võiks eeldada, et kõik näitajad on kasvutrendis," selgitas Kübar.

Viimane kukkumine toimus 2009. aastal, kui Eesti majandust pärsis surutis, kuid siis oli langus üsna väike jäädes 0,7 protsendi piiresse. "Nüüd on annetused ligi viiendiku võrra ühe aastaga vähenenud ja kui veidi lähemalt vaadata, kus kohast see langus tuleb, siis tuleb välja, et see on vähenenud suurannetuste arvelt," rääkis Kübar.

Küllalt väike arv heategevuslikke organisatsioone, mis moodustavad kõikidest vabaühendustest 0,5 protsenti, kuid kelle iga-aastasest eelarvest moodustavad annetused rohkem pool miljonit eurot, on kaotanud suurtoetajaid.

"Aastatel 2013. ja 2014. on nende organisatsioonide sissetulekud vähenenud umbes kuue miljoni euro võrra," sõnas Kübar.

Üksikisikutest annetajaid on lisandunud tänu kampaaniatele

Samas on tekkinud ka rõõmustav tendents, sest järjest enam üksikisikuid on annavad oma panuse heategevusse. "See kasv on aastatel 2013 kuni 2014 toonud kolmandiku võrra annetajaid juurde," ütles Kübar.

Tema hinnangul võis selle põhjustada 2014. aastal korraldatud nn "jää-ämbri" (Icebucket challenge) aktsioon. "Ma usun, et see võis tuua tuhandeid inimesi esimest korda annetama," leidis Kübar, kes aga märkis, et sellised kampaaniad näitavad, kui kergesti mõjutatav on Eesti elanike tahe teha head.

"Heategevuslik käitumine pole meie inimestel veres, vaid nende annetused sõltuvad sellest, kas sellised kampaaniad toimuvad või ei toimu," nentis Kübar, kes lisas, et suur pilti mõjutavad nii kampaaniate korraldamine kui ka suurannetajate ära kukkumine.

"Siinkohal tekib küsimus, millal juurdub annetamine nii eestlaste verre, et see oleks loomulik osa nende n-ö "hügieenist"," märkis Kübar.

Eesti jääb rahvusvahelises arvestuses viimasesse kolmandikku

Ka maailmariikide arvestuses paigutab Eesti annetuste arvestuses viimasesse kolmandikku. "Rahvusvahelise uuringu kohaselt, mis hõlmab 140 riiki ja kus küsiti, kas te olete viimase kuu jooksul heategevuseks annetanud. Sellele küsimusele vastas Eestis sel aastal 21 protsenti inimestest jaatavalt," rääkis Kübar.

Lähinaabritega võrreldes jääb Eesti ootuspäraselt tahapoole Soomest ja Rootsist, kuid meist on eespool ka lõunanaaber Läti, kus oli see näitaja 31 protsenti. Naabritest on meist tagapool Venemaa ja Leedu.

"Me oleme enam-vähem ühel pulgal Ungari, Tšehhi ja Kreekaga ehk me oleme Euroopa Liidu arvestuses tagant viies," tõdes Kübar.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: