Looduskaitsjad: Rail Balticusse suunatud raha oleks mõistlikum kasutada koduse transpordiühenduse parandamiseks ({{commentsTotal}})

Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võitnud kavand Water Strider.
Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võitnud kavand Water Strider. Autor/allikas: Pärnu linnavalitsus/OÜ Pluss

Täna toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil arutleti peamise teemana Rail Balticu tuleviku ja selle vajalikkuse üle. Konverentsile tulnud kuulajate hinnangul Eesti sellist projekti üldse ei vaja.

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Indrek Orav andis täna ülevaate projekti hetkeseisust. Loodushuvilistele kaitsjatele tuli Oraval siiski selgitada, miks ja kuidas praeguse projektini jõuti, vahendasid ERRi raadiouudised.

Orava sõnul valiti kuldne kesktee: mitte hakata ehitama raudteed selliselt, nagu seda tehti sada aastat tagasi ja mitte teha ka nii, nagu tehakse näiteks kusagil Tokyos või Rootsis, kus mõistetakse, et rongi 200-250 km/h kiirusest jääb juba väheks.

"Sellepärast võetigi kuni 240 km/h. Siin on ka formaalne põhjus: kes teab raudtee-asjandust, siis 250-st algab kiirraudtee definitsioon ja sellega rakenduvad hoopis karmimad standardid," selgitas Orav.

Ent kiirraudtee või mitte, konverentsile tulnud kuulajate hinnangul Eesti sellist projekti üldse ei vaja. Oravale oponeerinud ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho väitel on projektiga kiirustatud ja Euroopa toetuse tingimuslikkusega hirmutatud.

Kuulajad polnud veendunud, et transiidi ja reisijate mahud projektis täis tulevad. Ent kõige enam häiris siiski Eesti nö poolitamine ehk Rail Balticu trassi ümber rajatav tara, mida peaksid nii loomad, inimesed kui ka masinad tunnelite või sildade kaudu ületama.

Konverentsi külastajate seisukohad annab ehk kõige paremini edasi Toomas Kiho tsitaat: "Ehitada praegune raudtee Tallinna ja Pärnu vahel kitsarööpmeliseks ehk Euroopa laiuse peale ja see tähendaks muidugi seda, et me iial ei saavutaks sellist kiirust, nagu Rail Baltic praegu ette näeb. See tähendaks, et me saaksime lihtsalt ühe hea ja kiire raudtee, mitte ülikiirraudtee. Kindlasti oleks see turvalisem, kindlasti ei lõhuks ta kuigivõrd keskkonda, ei ammendaks meie maavara, ei lõhuks inimeste ega loomade liikumismustreid ega elupaiku, ei nõuaks lõviosa teedeehituse hooldusrahast endale muude teede arvelt, ei vajaks hiiglaslikke maaoste..."

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: