Puust ja punaseks: joobes juhtimine juristi pilgu läbi ({{commentsTotal}})

Politsei puhumisreid.
Politsei puhumisreid. Autor/allikas: ERR

Riik reageerib üha teravamalt joobes juhtimisele, sest joobes sõidukijuht paneb ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elud, tervise ja vara. Vaatamata sellele on elu näidanud, et seoses läheneva jõulupühade ja aastavahetuse saabumisega ning aastalõpu toimetustega kasvab järsult kinnipeetud joobes juhtide arv.

Vandeadvokaat Dmitri Školjar koostas ERR-i uudisteportaalile selle teemaga seonduvalt oma pikaajalise töökogemuse põhjalt ülevaate, mis seondub joobes juhtimisega.

"Kuna suure mahu tõttu ei ole võimalik käsitleda kõiki küsimusi ühekorraga, püüan vastata enamlevinud küsimustele, mida inimesed tavaliselt esitavad," ütles Školjar.

1. Mis on joobesesisund?

Lühidalt, joobeseisund on narko- või alkoholijoobes olek.
Vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lõikele 1 on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

1.2. Alkoholijoove: promillid ja milligrammid

Promillides mõõdetakse veres alkoholisisaldust, teine levinud mõõtühik on mg/l, mille numbriline näit on sama, kuivõrd mõõdetakse alkoholi kogust ühe grammi vere kohta. Kui mõõtmine toimub väljahingatava õhu abil, siis mõõdetakse etanooli sisaldust väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Seejuures rakendatakse veres sisalduva alkoholikoguse väljaarvutamiseks üldtunnustatud suhet 1:2100-le. Üks mg etanooli väljahingatava õhu ühes liitris peetakse võrdseks 2,1 promillise joobega, st loetakse, et 1 grammis veres sisaldub 2,1 mg etanooli.

Kohtus tõendiks sobivad vaid tõendusliku alkomeetri tulemused, samuti vereproovi analüüsi tulemused. Kuigi politseis laialt kasutuses olevad indikaatorvahendid näitavad tulemust numbrilisel kujul, siis kehtivas kohtupraktikas on leitud, et tõenduslik tähendus on neil vaid selles, kas inimese poolt väljahingatud õhus oli või ei olnud alkoholi – alkoholi koguse kohta väljahingatavas õhus indikaatorvahend tõendi kvaliteediga teavet ei anna. Seetõttu antaksegi reeglina võimalus puhuda kahte erinevasse alkomeetrisse – indikaatorvahendisse alguses ja seejärel tõenduslikku alkomeetrisse, kusjuures tõendina on kasutatav vaid viimase tulemus (mg/l).

1.3. Narkojoove

Narkojoovet kontrollitakse kiirtestide abil. Narkootilise aine kahtlusega juhti toimetatakse ekspertiisi, kus narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove tuvastatakse bioloogilise vedeliku (vere, uriini) proovi uuringuga.

Kuna alkomeetrile sarnast narkomeetrit, mis sekunditega narkojoobe tuvastaks, pole olemas, võtab narkojoobes juhtimisega seotud asjade menetlemine natuke rohkem aega.

2. Milles seisneb joobes juhtimine?

Karistatav joobes juhtimine koosneb kahest tunnusest:
- juht on joobeseisundis,
- juhib mootorsõidukit (auto, mootorrattas, mopeed) maastikusõidukit (ATV jne), trammi olles joobeseisundis.

Mootorsõiduki juhtimiseks on igasugune tegevus sõidukijuhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka tegevust, kui inimene ei ole juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Juhtimiseks loetakse igasugust juhi tegevust mootorsõiduki kulgemise suunamisel. Sõiduki juhtimine algab kohe, kui juht sõitu alustab.

Joobes juhtimise keeld kehtib nii teel kui ka väljaspool teed, nt inimtühjal asustusest kaugel seisval põllul.

3. Kui suurt alkoholisisaldust loetakse lubatuks?

Võib öelda, et Eestis kehtib nulltolerants joobes juhtimisele.

Loetakse, et alates 0,01 promilli kuni 0,19 promilli on füsioloogiline alkoholi sisaldus või toitumisega seoses olev alkoholi sisalduse tõus. Alkoholisisaldus organismis kuni 0,19 promilli ei ole karistatav.

Seega sõiduki juhi väljahingatavas õhus ei tohi alkoholisisaldus olla üle 0,10 mg/l ehk 0,2 promilli.

4. Alkoholi piirmäärad ja vastutuse liigitamine
4.1. Väärtegu.

Alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,74 mg/l väljahingatavas õhus ehk 0,2 kuni 1,49 promilli on väärteokorras karistatav tegu.

4.2. Kuritegu.

Alkoholisisaldus alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus ehk alates 1,5 promillist on kriminaalkorras karistatav tegu.

Narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisundis juhtimise korral alustatakse kriminaalmenetlus.

5. Mida võib juht nõuda, kui ta ei pea ennast joobnuks?

Juhil on õigus keelduda alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga ja nõuda alkoholisisalduse määramist veres.

Politsei peab sellest kontrollile allutatud inimest teavitama, mille kohta tehakse protokollis eraldi märge ning võetakse temalt allkiri. Ühtlasi võib politsei kontrollitava toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga.

Vereproovi võtmiseks võib politsei kasutada ka vahetut sundi, kui see on vajalik.

6. Lühidalt väärteomenetlusest

Nagu oli juba öeldud, kui juht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,20-1,49 promilli, siis politsei alustab väärteomenetlust, teeb sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja koostab väärteoprotokolli, kui väärteoasja menetletakse üldkorras, kuid kiirmenetluses väärteprotokolli ei koostata. Politseil on õigus toimetada autojuht kainenemisele või kuni 48 tundi kinni pidada.

Väärteoprotokollis märgitakse, mis kuupäevast alates kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas on kättesaadav. Tavaliselt teeb politsei otsuse väärteoasjas ühe kuu jooksul alates väärteoprotokolli koostamisest.

Samas on õigus esitada maakohtule kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Oluline on teada, et politseil ei ole kohustust selle otsuse saatmiseks, vaid otsuse koopiale peab ise järele minema või e-toimiku kaudu kätte saama. See on väga tähtis, sest politsei poolt tehtud otsus jõustub 15 päeva möödumisel alates päevast, mil otsus sai temale kättesaadavaks. Otsus jõustub sõltumata sellest, kas sellele järele minnakse ning jõustunud otsuse peale kaevata ei saa.

7. Väärteokaristused joobes juhtimise eest (Liiklusseaduse § 224)

7.1. Kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

7.2. Kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

8. Kuidas väärteokaristusest aru saada?

Joobes juhtimise eest võib väärteokaristus koosneda kahest osast:
- põhikaristus (trahv või arest, või juhtimisõiguse äravõtmine), ja
- lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine).

8.1. Põhikaristused väärteo eest:

Trahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot (seisuga 2015. aaasta). Seega trahvi maksimumsumma on 1200 eurot.

Arest. Kohus võib väärteo eest määrata aresti kuni 30 päeva. Aresti saab määrata ainult kohus. Juhul, kui politsei soovib taotleda väärteo eest aresti määramist, kutsutakse menetlusalune inimene kohtuistungile.

Juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks.

8.2. Lisakaristus väärteo eest: juhtimisõiguse äravõtmine 3-12 kuud.

Nagu näha, seadus näeb ette võimaluse kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi- kui ka lisakaristusena, kuid seadusega on keelatud kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üheaegselt põhi- ja lisakaristusena. See tähendab, et juhul, kui peab menetleja juhtimisõiguse äravõtmist vajalikuks, kaalub ta karistuse määramisel, kas kohaldab ainult juhtimisõiguse äravõtmist (põhikaristusena) või kohaldab trahvi koos juhtimisõiguse äravõtmisega (põhikaristus + lisakaristus). Erinevus seisneb karistuse suuruses: lisakaristus on lühem.

8.3. Muu mõjutusvahend väärteoasjas

Karistades joobes juhtimise eest võib kohus kohaldada ka mõjutusvahendit. Kohus võib konfiskeerida sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi. Sõiduki konfiskeerimist kohaldatakse reeglina siis, kui menetlusalune on varem analoogse süüteo eest juba karistatud ning karistus on kehtiv.

9. Kriminaalmenetluse alustamine joobes juhtimise eest

Kui juht on narkojoobes või alkoholijoobes vähemalt 0,75 mg/l ehk 1,5-promilli, alustab politsei kriminaalmenetluse, kõrvaldab juhti sõiduki juhtimiselt, millest koostatakse eraldi otsus.

Reeglina peetakse autojuhti kriminaalasjas kahtlustatavana kinni, mis seisneb temalt kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Politsei toimetab kinnipeetu politseiosakonda või arestimajja. Pärast vajalikke menetlustoimingute läbiviimist ta vabastatakse või konvoiteenistus toimetab ta kohtusse, kus toimub kriminaalasja arutamine.

10. Lühidalt kriminaalasja arutamisest maakohtus

Kui kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged ja on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Kohtumenetluses menetletakse joobes juhtimist enamjaolt kiirmenetluses.

Kiirmenetlus tähendab, et asja menetlemine politseis ja siis kohtulik arutamine toimub kokku 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana ülekuulamisest või tema kahtlustatavana kinnipidamisest kuni kohtulahendi tegemiseni.

Praktika näitab, et reeglina kinnipeetut koju ei lasta, politsei teeb temaga menetlustoiminguid, edastab kriminaaltoimiku prokurörile, kes saadab asja kohtusse.
Politsei toimetab kahtlustatava kohtusse, kus toimub süüdistuse esitamine prokuröri poolt ning asja sisuline arutamine. Pärast kohtuistungit teeb kohus lahendi. Kui kohus mõistab süüdi ja määrab karistuse, mis ei ole reaalse vangistusega seotud või mõistab õigeks, siis süüdistatav vabastatakse. Alles siis pääseb ta vabadusse, üsna tihti võtab kogu see protseduur kaks-kolm päeva ning advokaadi osavõtt kiirmenetlusest on kohustuslik.

Kui kiirmenetluse kohaldamine ei ole võimalik, jätkatakse kriminaalmenetlus muus menetlusliigis, kinnipeetu kas vabastatakse või võetakse kohtu loal vahi alla.

11. Kriminaalkaristused joobes juhtimise eest (Karistusseadustiku § 424).

11.1. Joobes juhtimise eest võib kriminaalamenetluses kohaldada nii põhi- kui lisakaristuse nagu väärteoasjas. Karistuse liik ja suurus sõltub eelkõige süüdistatava süü suurusest.

Põhikaristused kuriteo eest (KarS § 424 järgi) on rahaline karistus või vangistus.

Rahaline karistus. Süüdimõistmisel saab kohus joobes juhtimise eest mõista kriminaalkorras rahalise karistusega 30-500 päevamäära. Minimaalne päevamäär on 10 eurot või tegelik päevasissetulek kui see ületab miinimummäära. Näiteks kui süüdistatava päevasissetulek, mille andmed võetakse EMTA andmebaasist, on 40 eurot, siis rahalise karistuse mõistmisel võetakse aluseks just 40 eurot, mitte 10 eurot. Kui süüdistatav on töötu, siis rahalise karistuse kohaldamine ei ole kriminaalasjas võimalik, sest süüdistataval puudub reaalne võimalus karistuse kandmiseks. Abikaasa või sugulaste sissetulekud ei mängi antud juhul otsustavat rolli, kuna karistus määratakse siiski konreetsele süüdistatavale, mitte aga tema perekonnaliikmetele.

Vangistus. Joobes juhtimise eest võib kohus määrata vangistuse alates ühest kuust kuni kolm aastat. Vangistus võib olla reaalne või tingimisi. Kui kohus määras vangistuse tingimisi, ei pea süüdimõistetu reaalselt vangi minema, kuid temale määratakse katseaeg.

11.2. Lisakaristus kuriteo eest (KarS § 50 alusel)

Lisakaristusena võib kohus võtta juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolmeks aastaks. Juhul kui kohus kohaldab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, peab süüdimõistetu viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa maanteeametile.
Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta inimeselt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

11.3. Muu mõjutusvahend

Samuti saab kohus konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. Sõiduki konfiskeerimine kohaldatakse tavaliselt siis, kui inimest on varem analoogse süüteo eest juba karistatud.

12. Lähemalt juhtimisõigusest

12.1. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb juhiluba hoiule anda!

Kui inimese suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on too kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa maanteeametile.

Kui süüdimõistetu ei ole viie päeva jooksul juhiluba loovutanud, koostab maanteeamet ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes juhiloa loovutamiseks lisaaega. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maanteeamet rakendada sunniraha kuni 640 eurot, teatud juhtudel on maanteeametil õigus juhiluba isegi kehtetuks tunnistada.

12.2. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine

Kui inimeselt on mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui inimene sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

Kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui inimene sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.

NB! Ärge palun ise juhtimisõiguse taastamise päeva arvutage! Konsulteerige alati maanteeametiga, vastasel juhul võib juhtuda, et autojuht asub autot juhtima ajal, mil juhtimisõigus ei ole veel taastatud, mis toob kaasa uue kriminaalmenetluse autojuhile.

12.3. Lubadeta sõit lisakaristuse kehtivuse ajal

Mitte mingil juhul ei tohi autot juhtida ajal, mil juhtimisõigus on ära võetud. Kui juhtimisõigus on kohtu poolt ära võetud, siis juhtimisõiguseta sõit on uus kriminaalkorras karistatav kuritegu ja seda ka kaine peaga, mis kvalifitseeritakse karistusseadustiku § 329 järgi ehk karistuse kandmisest hoidumisena.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et alates 2015. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima karistusseadustiku uus § 423'1 ehk sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta. Seega süstemaatiline, milleks on kolm korda, lubadeta sõit on kuritegu.

13. Mida peaks iga auto omanik (või valdaja) veel teadma joobes juhtimisega seoses?

Oluline on teada, et vastutusele saab võtta ka siis, kui inimene ise autot joobeseisundis ei juhtinud ehk olukorras, kus näiteks auto omanik ei soovi ise rooli minna, kuid lubab oma purjus sõbral autot juhtida.

Liiklusseaduse § 225 sätestab, et mootorsõiduki või maastikusõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis inimesele sõiduvahendi juhtida lubamise või talle juhtimise üleandmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk tänavuse seisuga kuni 1200 eurot. Sellisel juhul võetakse vastutusele mõlemad, nii joobeseisundis autojuht kui ka auto omanik, kes ei juhtinud autot.

14. Politsei- ja piirivalveameti tänavused plaanid roolijoodikutega

Alkoholijoobe kontrollile allutatavate juhtide miinimummahud:

Põhja prefektuur 218 327 kontrolli

Lõuna prefektuur 250 750 kontrolli

Ida prefektuur 123 159 kontrolli

Lääne prefektuur 107 764 kontrolli

Liiklusõnnetuses osalejad allutatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisele ja joobele viitavate tunnuste kontrollile.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: