Postimehes kommenteerimiseks peavad kasutajad end peagi registreerima ({{commentsTotal}})

{{1451480681000 | amCalendar}}

Postimees teatas täna, et alates tuleva aasta veebruarist saavad veebis artikleid kommenteerida vaid registreeritud kasutajad.

Postimehe tehnoloogiadirektor Andrus Raudsalu rääkis ERR-i uudisteportaalile, et anonüümsust see täielikult ei likvideeri, sest ID-kaardi põhine audentimine ei muutu kohustuslikuks, küll aga lisatakse see ühe võimalusena.

Pigem registreerib väljaanne kommentaatorid kas e-maili aadressi alusel, SMS-i teel, Facebooki või Google'i konto abil.

"Me rangelt soovitame inimestel end registreerida ees- ja perekonnanime all. Juhul, kui me inimesi ID-kaardi abil ei identifitseeri, on meil praktiliselt võimatu isiku vastavust sajaprotsendiliselt kontrollida, mis jätab teoreetilise võimaluse registreerida ka pseudokontosid," möönis Raudsalu.

Siiski hakkab Postimees jälgima, et libakontosid võimalikult vähe oleks ning avastamise korral need kontod blokeeritakse.

"Täpselt nii, nagu Facebookis jälgitakse seda, et inimesed oleksid seal oma nime all. Sama kavatseme ka meie tegema hakata," selgitas Raudsalu. "Sisuliselt tähendab see, et me blokeerime libakonto ühel hetkel ära."

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli hinnangul leht selle sammuga võidab. "Mulle tundub, et me võidame rohkem. Postimees ei tohiks taluda seda, et solvatakse meie ajakirjanikke, kaasautoreid, inimesi, kes esinevad uudistes. Ma arvan, et see on pikas perspektiivis suurem kaotus," ütles Kopli "Aktuaalsele kaamerale".

Algatusega on valmis kaasa minema ka ERR.

"Paistab, et siin on sündimas vähemalt Eesti meediamaastikul teatud ühiskondlik lepe. Me toetame igati Postimehe suunda ja oleme valmis sellega kaasa minema. Üks näide sellest on see, et detsembris on valminud tehniline lahendus, mille kohaselt rahvusringhäälingu portaalis ilmuvatele artiklitele on võimalik lubada kommenteerimine ainult ID-kaardiga identifitseeritud kommentaatorite puhul," rääkis err.ee peatoimetaja Rain Kooli.

Äripäev kaotas anonüümsed kommentaarid juba kaks aastat tagasi. Äripäeva toimetaja Meelis Mandeli sõnul veebiväljaande loetavus pigem kasvas.

Kõigi veebiväljaannete ühisest kokkuleppest ollakse siiski veel kaugel. Veebiväljaannete liidripositsioonil olev Delfi ei soovi, et eemale jääks need, kes julgevad oma arvamusi ja infot avaldada vaid nimetult.

"Delfil ja Päevalehel on viimastel aastatel väga palju neid lugusid, kus on n-ö valgustkartvaid tegusid, mis tehtud ametiisikute poolt, tulnud välja just läbi kommentaariumite. See otsus, et piirata inimestel anonüümselt ühiskonnas kaasa rääkida, on minu arvates halb," ütles Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.

Rain Kooli loodab, et inimesed saavad aru sellest, et millegi kritiseerimine ei ole sama mis labane sõimamine. "Ma väga tahaks loota, et inimesed ühel hetkel Eesti riigis saavad aru sellest, et millegi vastasus, millegi kritiseerimine ning räigus, rõvedus, rõlgus ja labane sõim pole sama asi. Asju võib kritiseerida, aga seda on alati võimalik teha väljapeetult ja stiilselt," märkis ta.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: