Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ekspertide hinnangul võiks tulevane president olla rahvaga rohkem sina peal

Foto: Postimees/Scanpix

Algaval aastal valib Eesti endale uue presidendi, kuid seni pole ükski parlamendierakond oma kandidaati avalikustanud. Ekspertide hinnangul on oluline, et valitav president oleks tänase riigipeaga võrreldes rahvaga rohkem sina peal ja samas rahva jaoks autoriteet. Poliitikute kõrvale oodatakse kandideerima ka teadlasi ja kultuuritegelasi.

Algava aasta suve lõpus seisab esmalt riigikogu ja nende ebaõnnestumise korral valijameestekogu ees ülesanne leida Eestile uus president, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Riigikogu peaks jõudma kokkuleppele valida just selline isik Eesti Vabariigi presidendiks, kes ilmselt oleks ka otsevalimise tulemusena valituks saanud," ütles endine poliitik, kirjandusteadlane Rein Veidemann.

10. oktoobriks on käes aeg, kui taasiseseisvunud Eestil on kolm ametist lahkunud presidenti. Kui Lennart Meri peeti eelkõige väljapoole suunatud visionääriks, siis Arnold Rüütel võttis ameti 2001. aastal üle ja vähemalt avalikkuse silmis vaatas rohkem Eestisse sisse.

Kui 2006. aasta 23. septembril Toomas Hendrik Ilves suurte ovatsioonide saatel presidendiks valiti, siis oodati temalt pööret nii mitmeski mõttes. Kümme aastat hiljem öeldakse sageli, et Ilves pööras pilgu taas välja.

Seda väljapoole suunatust iseloomustab hästi ka näiteks järgmise aasta üks Eesti suursündmusi, milleks on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) avamine, mis pidi esialgu ERM-i ja ERR-i ülekandemeeskonna kokkuleppel toimuma 22. septembril. Selgus aga tõsiasi, et samal ajal on ÜRO Peaassamblee, millel osalemisest Ilves kindlasti loobuda ei soovinud.

Et aga ERM peab presidendi osalemist oluliseks, viidi avamine 29. septembrile. See jääb ilmselt Ilvese ametiaja üheks viimaseks avalikuks ülesastumiseks Eestis.

Rein Veidemann ütles, et järgmine riigipea peaks olema rahvaga sina peal ja meile eeskujuks.

"Ta peab olema ikka täielik autoriteet rahva silmis, aga kõigepealt ma ikkagi rõhutan seda, et ta on Eesti esimene kõneisik ja mitte väljapoole, vaid kõigepealt sissepoole," ütles Veidemann.

"Kui ta räägiks näiteks nendest, kellel väga hästi ei lähe, siis ei ütleks mitte "nemad" nagu praegune president kõnedes sagedasti on öelnud - "nemad", kellel hästi ei lähe, et me peame "neid" aitama -, vaid kes oleks president, kes ütleb, et kui meist ei lähe paljudel hästi, siis see on meie ühine asi. See meie tunde uuesti kokku koondamine on üks suuremaid asju," rääkis Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin (SDE).

Lauristin loodab, et seni välja käidud poliitikute nimedele tuleb kandidaatide kõrvale ka mõni teadlane või kultuuritegelane.

Enda võimaliku kandideerimise kohta ütles Lauristin, et need ajad on küll möödas, kui jutte tema kandideerimisest võis tõsiselt võtta.

Sarnaselt välistas enda kandideerimise lõppeval aastal Tallinna tehnikaülikooli rektoriks saanud endine poliitik Jaak Aaviksoo, kuid ta ütles, milline võiks president olla.

"Eks ta kõigepealt peaks hoolima Eesti riigist ja Eesti rahvast. Kindlasti tahaks, et ta oleks välispoliitiliselt kaalukas - keerulises maailmas on kaalu ja nähtavaust vaja - ja sisepoliitiliselt usaldusväärne. Ei tahaks eelistusi teha, aga ma usun, et me võiksime selle järelejäänud kaheksa-üheksa kuu jooksul kõik mõelda, kes ta võiks olla," arutles Aaviksoo.

Presidendi valimised toimuvad algava aasta augustis.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: