Eesti inimene saab välismaal ravi enamasti kolmel viisil. Esiteks siis, kui vajalikku ravi Eestis ei saa ja haigekassa maksab eelkokkuleppe alusel ravi eest teises riigis. Neid juhtumeid on aastas paarsada.

Teine variant on Euroopa ravikindlustuskaart, mille alusel saab teises riigis reisil olles vajalikku arstiabi, kui inimene haigestub. Selliseid arveid saab haigekassa aastas umbes kuus tuhat.

Alates 2013. aastast aga käivitus Euroopa Liidus ka patsientide vaba liikumise süsteem, mille järgi saab inimene ise vabatahtlikult minna teise Euroopa Liidu riiki arsti juurde. Haigekassa isikupõhiste ja välisravi taotluste talituse juht Miret Tuur ütles ERRi raadiouudistele, et Eesti inimesed seda võimalust eriti usinalt ei kasuta ning selliseid juhtumeid on aastas vaid sadakond.

„Esimene põhjus ongi see, et meil on Eestis niivõrd hea arstiabi, et inimene ei näe vajadust minna teise riiki,“ selgitas Tuur. Ta tõdes, et takistuseks võib olla ka asjaolu, et teistes riikides on tervishoiuteenuste hinnad kõrgemad kui Eestis, mistõttu

Missugust ravi inimesed patsientide vaba liikumise raames teistest riikidest saamas käivad.

Kõige enam kasutavad eestlased välismaist raviteenust kasvajate ja ortopeediliste haiguste puhul. Samuti on hüvitatud silmahaiguste konsultatsiooni.

Kõige rohkem on seni kasutatud patsientide vaba liikumise võimalust ravi saamiseks Saksamaal ja ka Soomes. Miret Tuur ütles, et ise teise riiki arsti juurde minevaid inimesi on siiski nii vähe, et Eesti ravijärjekordi see kuidagi ei mõjuta. Selle kohta aga, kui palju teiste Euroopa Liidu riikide inimesed Eestis end ravimas käivad, haigekassal ülevaadet pole. Arvete esitamisega tegelevad raviasutused ise, ütles Tuur.

Soome haigekassa-laadsel asutusel Kela kulub patsientide vaba liikumise raames Eestis ravil käivate soomlaste raviarvete kinnimaksmiseks aastas veidi üle seitsmesaja tuhande euro, ütles Suvi Lummila Kelast.

„Eelmisel aastal oli niisuguseid juhtumeid üle 8300, kui inimene läks ise Eestisse arsti juurde,“ ütles Lummila. Ta lisas, et valdav osa käib hambaarsti juures. Patsientide vaba liikumise raames käivadki soomlased kõige rohkem Eestis.

„Eestisse minnakse omal käel arsti juurde selgelt kõige rohkem. Teisel kohal on ravi Hispaanias, ning seejärel tulevad Rootsi, Kreeka ja Saksamaa,“ rääkis Soome Kela esindaja.