Päästekeskuse juht: ka külma ilmaga ei tohi küttekoldeid üle kütta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Päästeamet

2016. aasta nelja esimest päeva iseloomustab kurb statistika: nelja päevaga on tules hukkunud neli inimest. Mida teha, et mitte maja külmaga põlema panna, sellest rääkis „Terevisioonis“ Põhja päästekeskuse juht Priit Laos.

Kuigi põhjused on tulekahjude puhul olnud erinevad, siis ühisjoon on nende puhul olnud inimeste käitumine: voodis suitsetamine, vale kütmine ja küttekolderikked.

Kuna ilm on läinud külmaks, on hakatud rohkem kütma ning päästjad saavad üha rohkem väljakutseid küttesüsteemide riketest tingitud tulekahjudele. „Küttekolletele ülemäära kuuma ei tohi anda, vaatamata sellele, et väljas on külm ja igal ahjul ning kaminal on küttevõimsus, mida ületada ei tohi,“ ütles Priit Laos.

Laos andis kaks soovitust, mida järgida:

Esimene on küttekollete kontroll, mida peaks tegema professionaalne korstnapühkija. Tuleb kontrollida, et lõõrid oleksid tahmast puhastatud.

Teiseks tuleb silmas pidada, et üle kütta ei tohi. Igal küttekoldel on oma küttevõimsus, mis tänapäevastel ahjudel on kirjas ahjupassis. Kui viimast pole, tuleb osata silmas pidada tervet mõistust: näiteks kiviahjule kätt külge pannes ei tohiks see olla kõrvetavalt kuum, sest sellisel juhul on tegu ülekütmisega.

Samuti tasub hoida puhtana ka küttekollete ümbrus. Pliidi kõrvale puid kuivama laduda ei ole mõistlik, kui selleks pole küttekolde juures ette nähtud eraldi kohta, kuhu tulesäde kindlasti ei ulatu. Samuti ei tasu kuivatada näiteks pliidi kohal rõivaid. Priit Laose sõnul on küllalt tavaline, et tulekahju saab alguse pliidile kukkunud rõivaesemest.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: