Galerii ja video: Ämaris vahetusid Saksa hävitajad Belgia omade vastu
Tänasest kaitsevad meie õhuruumi Belgia lennuväelased. Kell 14 toimus Ämari lennuväebaasis NATO õhuturberotatsiooni pidulik üleandmistseremoonia. Saksa õhuväe lennusalgalt võtab turbemissiooni üle Belgia kaitseväe lennusalk, kelle eelmine missioon oli Iraagis ISIS-e vastu.
Nii nagu Saksa üksusel, on ka belglastel neli lennukit. Õhuväe teavitusspetsialist Alar Laats selgitas ERR-i raadiouudistele, et tegu on erinevat marki lennukitega. „Sakslased olid siin oma Eurofighter-tüüpi hävitajatega, belglaste relvastuses on hävitajad F-16.“
Neli liitlaste lennukit on siin, Ämaris. Sakslastel oli lisaks veel üks lennuk, mis oli valmis tulema Eestisse, kui tehnilistel põhjustel peaks siinsete lennukitega midagi juhtuma. Belglastel on umbes sama valmisolek.
Need lennukid tõusevad õhku, kui rikutakse Eesti merepiiri või tehakse lende ka neutraalvete kohal. „Kui tekib probleeme lennuohutusega,“ tõi Laats näiteks põhjuse, miks belglaste hävitajad õhku tõusevad ja lisas: „Näiteks kui lennuk, millel ei ole transponder sisse lülitatud või mis mõnel teisel moel ei järgi tsiviliseeritud maailma kehtivaid kombeid, mis tagaksid lennuohutuse.“
Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud sisse lülitamata transponderitega lennukeid tsiviillennukid ei näe. Küll aga näevad neid just need õhtuturbemissioonil osalevad hävitajad.
Sellistel puhkudel lendavad need hävitajad välja, et teha kindlaks, mis lennuvahendiga on tegemist ning et anda informatsiooni meie tsiviillennujuhtidele, kes vastutavad meie piirkonna lennuohutuse eest.
Iraagist Eestisse
Eesti õhuväe ülema Jaak Tarieni sõnul osutus otsus, tuua Ämarisse NATO hävitajate üksus, väga õigeks, sest näiteks eelmisel aastal sooritasid liitlased üle poolesaja tuvastuslennu.
"Lennukite aktiivsus varieerub kuude ja perioodidega. Üldiselt võib öelda, et viimased neli kuud, kui Venemaa on olnud Süürias aktiivne, on ka siin olnud lende oluliselt vähem. Kuid nagu me kõik teame, siis detsembri lõpus oli järjekordne piiririkkumine Vaindloo saare läheduses, niisiis nad ikka lendavad," rääkis Tarien "Aktuaalsele kaamerale".
Eestisse saabunud Belgia õhuväelaste eelmine missioon oli Iraagis, kus nad võitlesid äärmusrühmituse ISIS vastu. Belgia õhuväe ülema sõnul on suur hulk NATO tähelepanust kindlasti praegu koondunud sellesse piirkonda. Samas on NATO jaoks olulised ka Põhja-Aafrika ning Balti riigid.
"Kindlasti on see piirkond meie jaoks jätkuvalt väga oluline ja sellepärast on meil hea meel siin täna oma Eesti kaaslaste kõrval seista. Teie õhuruum on osa NATO õhuruumist. Me oleme siin, et kaitsta NATO õhuruumi ja meil on selleks ka vajalikud vahendid," lausus Belgia õhuväe ülem Frederik Vansina.
Belgia lennusalk kuulub 10. taktikalise lennuüksuse koosseisu, mille kodubaas asub Flandrias. Belglased jäävad siia neljaks kuuks.
Tänasel NATO õhuturberotatsiooni üleandmistseremoonial osalesid Eesti kaitseminister Hannes Hanso, Saksa ja Belgia suursaadikud, Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, Belgia kaitseväe õhukomponendi ülem ja NATO kõrgemad ohvitserid.
Toimetaja: Marju Himma, Greete Palmiste