Tüür: Venemaa uut julgeolekustrateegiat iseloomustab permanentne sõjaline mõtlemine ({{commentsTotal}})

Eesti välispoliitika instituudi ekspert Karmo Tüür ütles, et Venemaa uut julgeolekustrateegiat iseloomustab permanentne sõjaline mõtlemine, kus sõjakompleksi peetakse majanduse nurgakiviks.

2015. aasta viimasel päeval allkirjastas Vladimir Putin Venemaa Föderatsiooni uue ligi 30-leheküljelise ja 116 punktist koosneva julgeolekustrateegia.

Tüür ütles ERR-i uudisteportaalile, et sügavate järelduste tegemiseks see dokument alust ei anna. "Selleks tuleb ikkagi jälgida pigem tegusid, mitte sõnu. Eriti veel, kui taolised dokumendid sünnivad kiirelt muutuvas julgeolekukeskkonnas. Ajastule iseloomulikult ei kanna uus strateegia enam "aegumiskuupäeva" Eelmine, 2009.a julgeoleku alusdokument teatas, et et tolles määratakse tegevuskavad kuni aastani 2020. See tärmin pole veel küll kätte jõudnud, kuid uued ajad vajavad ka uusi tegevuskavasid," lausus ta.

Tüüri sõnul on julgeolekustrateegia on üldine raamdokument, mille alla peaks ideaalmaailmas tekkima juba rakenduslikuma olekuga paberid: sõjalise, informatsioonilise, energeetika-alase jne julgeoleku tagamisele pühendatud kavad.

Venemaa eripärad

"Vajadus kindlustada oma riigi sõjaline kaitse, kodanike heaolu, majanduslik areng, informatsiooniline turvalisus," nimetas Tüür strateegia eesmärke.

Venemaa spetsiifine eripära on Tüüri sõnul seisukoht, et praktiliselt kõik ohud lähtuvad väljast. "Venemaa ühiskonna destabiliseerimine, nn värviliste revolutsioonide mahitamine, informatsiooniline mõjutamine, traditsiooniliste väärtuste õõnestamine – kõik see tuleb väljast. Mitte et kodanikud võiks olla rahulolematud omaenda riigi poolt aetava poliitikaga, vaid kui on rahulolematus, siis see tuleb "rea riikide eriteenistuste ja välismaiste organiatsioonide" poolt. Ka oma kodanike elukvaliteedi vähenemine tuleneb välistest piirangutest," seletas politoloog.

Permanentne sõjaline mõtlemine

Suurim küsimärk kerkis aga Tüüri jaoks kohas, kus räägiti Venemaa majanduse edendamisest ja turvalisuse tagamisest.

"Nimelt sisaldas see lauset, mida tasub lausa tsiteerida: "sõjatööstuskompleksi areng kui tööstustootmise moderniseerimise mootor". See mõttekäik õhkab sügavate 70-ndate külma. Nõukogude Liidus oli tõepoolest sõjatööstuskompleks kõige alus. Selle jaoks töötas tehnoloogilise luure, kes varastas välismaalt ideid ja konstruktorbüroode võrgustik, kes pidid kokkuvarastatust tegema kodumaise tööstuse jaoks sobivad joonised. Mis sõjatööstuskompleksist üle jäi, see võeti osaliselt ka tsiviilis kasutusele," rääkis Tüür.

"Tänapäevases avatud maailmas käivad asjad teisiti. Eelkõige väikestes erafirmades nn startup’ides töötatakse välja tehnoloogia, mis siis osaliselt võetakse kasutusele ka sõjatööstuskompleksis, või siis juba ostetakse viimase poolt valmiskujul sisse," selgitas Tüür.

Pidada sõjatööstuskompleksi majanduse ja eriti selle moderniseerimise nurgakiviks saavad Tüüri hinnangul vaid inimesed, kes elavad permanentse sõja maailmas.

Suhe välismaailmaga

Suhetes välismaailmaga on Tüüri sõnul Venemaa jaoks prioriteediks SRÜ riigid ja Euraasia majandusühendus.

"Laia maailma, rahvusvahelise julgeolekukorralduse osas on Venemaal aga nii mõndagi öelda. Jäädes truuks oma tavale, kinnitatakse ÜRO ülimuslikkust ja selle Julgeolekunõukogu erirolli. Partneritena väljaspool SRÜ-d loetakse üles Hiina ja India, Šanghai koostööorganisatsioon ja laiemalt Aasia-Vaikse ookeani regioon," loetles Tüür.

"NATO suunal tõdetakse karmilt, et tolle sõjaliste elementide lähenemine Vene piiridele on lubamatu ja vihjatakse vajadusele luua Euro-Atlandi ruumis avatud julgeolekuruum. NATO-ga olevat koostöö võimalik kui viimane arvestab Venemaa seaduslikke huve," vahendas Tüür.

Balti riike strateegias eraldi välja ei tooda. "Kui väga tahta, siis pea ainukeseks vihjeks on soov luua ühine inforuum, mis lisaks SRÜ riikidele katab ka lähinaabrust."
Tüüri sõnul nähtub strateegiast, et Venemaa on asjadega käiguga rahul. "Kui tsiteerida dokumendi 8.punkti, siis on Venemaa suutnud end tõestada, kaitstes oma kaasmaalasi välismaal ning omaenda territoriaalset terviklikkust. See, et taolise kaitsmise käigus on naaberriikide samasugune terviklikkus kannatanud, on Venemaa julgeolekustrateegia seisukohast ebaoluline," lõpetas Tüür.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: