Eesti puuetega inimeste koda: töövõimereformis on endiselt murekohti

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti hinnangul on veel selle aasta 1. juulil osaliselt rakenduvas töövõimereformi kavas küsitavusi. Näiteks tuli eelmisel aastal korraldatud pilootprojektist välja, et arstide eksperthinnangud ei ole sisendiks töötukassale, kes peab hindama inimese võimekust töökeskkonna kontekstis, mitte meditsiinikontekstis.

Anneli Habicht ütles saates "Terevisioon", et ühelt poolt peaks riik liikuma kõrgema tootlikkuse suunas, mis aga tähendab koondamisi ja tootmissisendite optimeerimist, kuid teisalt lubatakse uue töövõimereformiga lisada tööturule vähemalt 1000 inimest.

"Kui vaadata nüüd töövõimereformi sihtgruppi, siis siin tekib küsitavus, kas reformi sihtgrupp on tänastes tööturutingimustes konkurentsivõimeline," nentis Habicht. Samuti ei saa koja tegevjuht aru, mida mõtleb riik 1000 avaliku sektori töökoha all.

"Küsimus on selles, kas need töökohad luuakse valitsusasutuste juurde või mõeldakse selle all kogu avalikku sektorit, kuhu kuuluvad muuseumid, raamatukogud, koolid, tervishoiuasutused ja teised riiklikud asutused," selgitas Habicht.

Nimelt märkis Habicht, et kui täna saavad sotsiaalmaksu soodustust need ettevõtjad, kes on palganud piiratud töövõimega, siis see soodustus laieneb ainult teisele ja kolmandale sektorile, kuid mitte avaliku sektori töökohtadele.

"Kui me näeme, et kogu avalik sektor haarab enda alla väga paljusid riigiomandisse kuuluvaid asutusi, siis tähendab see rohujuuretasandil, et reformi sihtgruppi kuuluvatel inimestel on konkurentsivõime madalam nendele töökohtadele kandideerides, sest tööandjal pole lisamotivatsiooni neid inimesi palgata," rääkis Habicht.

Eksperthinnangud ei anna töötukassale hindamiseks vajalikku sisendit

Uue töövõimereformi töövõime hindamismetoodika teemal viidi eelmisel aastal läbi pilootprojekt. "Piloodi käigus uuriti seda, kuivõrd asjakohane on uus metoodika saamaks teada inimeste tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid," rääkis Habicht.

Täpsemalt uuriti, kuidas tulevad arstid toime eksperthinnangute koostamisega nii, et see sobiks sisendiks töötukassale, kes peab muudatuste kohaselt hakkama hindama arstide hinnangute baasil, milliseid töötingimusi isik vajab.

Habichti sõnul teeb puuetega inimeste koda murelikuks pilootuuringust selgunud tõik, et arstide poolt uue metoodika alusel koostatud eksperthinnangud pole sisendiks töötukassale.

"Töötukassa ei näe nende alusel, millised on inimese piirangud reaalses tööolukorras ning ei oska hinnata, milliseid meetmeid inimesele on vaja, et tema konkurentsivõimet ja toimetulekut tööturul toetada," selgitas Habicht.

Tema väitel on arstid meditsiinikesksed, kuigi töövõimereformiga peaks tekkima uus hindamisfilosoofia. "Muudatuste kohaselt hinnatakse töövõimet, mitte töövõimetust ehk inimest vaadatakse eelkõige töö kontekstis, kuid selleks vajaliku teabe ülekandumine ei toiminud piloodi ajal hästi ning see teeb meie organisatsioonile muret," tõdes puuetega inimeste koja tegevjuht.

Habichti sõnul on kojale lubatud, et arstidele tehakse uue hindamismetoodika alane koolitus. "Juttu on olnud kuni viie päevasest koolitusest, kuid mis saab olema selle tulemus ja kas reaalselt uue hindamismetoodika rakendamisel on midagi paremini kui piloodi puhul, seda on hetkel raske ennustada," nentis Habicht.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: