Mägrakaamera on kummutanud tänavusest aasta loomast mitu käibetõde ({{commentsTotal}})

Foto: Russell Cheyne/Reuters/Scanpix

Käesoleva aasta looma mägra kohta ei ole väga palju teada, sest loom on pelgliku eluviisiga, kuid Eestis on mägrakaamera, mille abil on huvlilised selle looma elust juba kaks aastat osa saanud.

Mäger on inimese mõistes armsa silmnäo ja rahuliku kulgemisega loom. 2016. aasta loomaks valitud mäger sööb kõike, mis nina ette jääb, alates vihmaussidest, konnadest ja linnumunadest ning lõpetades taimedega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saaremaal asuv mägrakaamera on nihutanud paigast mitu käibetõde, esiteks selle, justkui oleks mäger vaid videviku- ja ööloom.

"RMK mägrakaamerat jälgides tuli välja, et nad askeldavad ka täiesti keskpäeval. Teadagi on suvel valget aega rohkem kui pimedat, aga siiski - lauspäikesega toimetasid ja korrastasid oma urgu seal. Teine asi, mida võis sealt välja lugeda, on see, et kui mägrad paarituvad, siis nad võtavad selle väga tõsiselt ette ja see kestis kaamera ees lausa poolteist tundi," selgitas zooloog, mägrakaamera jälgija Tiit Hunt.

Maikuus taas sisse lülitatavast kaamerast loodetakse sel hooajal edastada pilti ka väikestest mägrapoegadest. Kindel selles olla ei saa, sest need loomad ei poegi igal aastal.

Eestis võib elada hinnanguliselt umbes 3000 mäkra. Nende arvukust on vähe uuritud, kuid sel aastal võetakse loendus Keskkonnaagentuuri eestvõttel põhjalikumalt ette.

"Üldiselt ei ole ta jahimeestele atraktiivne. Mandri-Eestis kütitakse teda väga vähe, pigem on see juhuslikku laadi. Saaremaa on erand, sest Saaremaal on mäger muutunud pigem nuhtlusisendiks. Saaremaa on erand ja seal suurem osa mäkradest kütitaksegi. Hiiumaal meil mäkrasid üldse polegi," rääkis Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist, ulukiuurija Peep Männil.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: