Ingerainen: kohustuslik visiit vastsündinu juurde ei enneta laste kaotsiminekut
Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni hinnangul ei aitaks sotsiaalministeeriumi planeeritavad kohustuslikud visiidid vastsündinute koju riskiperesid paremini kätte saada, küll aga tuleks praegu ära lahendada paljud muud probleemid, nagu näiteks perearstide automaatne teavitamine nimistusse kuuluval emal sündinud lapsest ning ka paremad võimalused info edastamiseks lastekaitsetöötajatele.
Ingerainen tõdes, et meediasse jõudnud info selle kohta, et perearsti või -õe visiidid vastsündinute koju lahendaks paljud probleemid, on pisut ennatlik, vahendab meditsiiniportaal Med24.ee
Täna töötatakse laste tervisekontrolli juhendi uuendamisega, mille käigus tuleb perearstide hinnangul läbi vaadata kõik lastega seotud tervisekontrolli tegevused ning otsustada, kas midagi tuleks ära jätta või teistmoodi teha.
"Kui perearstide seltsi, lastearstide seltsi, pereõdede ja ämmaemandate ühingute arutelude käigus osapooled ühiselt leiavad, et jah, see koduvisiit on vaja kohustuslikuna fikseerida, siis seda tuleb aktsepteerida. Aga praegu on see protsess alles nii algjärgus, et mina küll ei oska öelda, miks tulla välja sellise suure rahvateavituskampaaniaga, et see on nüüd kindlasti meede, mis võiks Eestimaal laste elusid päästa," märkis Ingerainen.
Lisaks sellele ei näinud Ingerainen seadusmuudatuse väljatöötamiskavas põhjapanevaid uuringuid, mille kohaselt saaks muudatuse abil kätte saada need lapsed, kes meditsiini- ja sotsiaalabisüsteemi jaoks "kaduma" lähevad.
Märkamatuks jäävad piiripealsed juhtumid
Nimelt nagu ka ministeeriumi dokumendis tõdetakse, siis on probleem selles, et tänu vanemate suutmatusele või hoolimatusele ei saa perearstid vastsündinu ilmale tulekust lihtsalt teada. Seetõttu ei saa perearst läbi viia ka esmast tervisekontrolli.
Koduvisiitide kohustuslikuks muutmine ei muudaks Ingeraineni hinnangul praegu aga otseselt midagi. "See on üks grupp, kellel me siis käime kodus ja kuhu see ressurss on siis maetud. Aga riskiperesid me ei saa ikka kätte – juba nende eluviisi tõttu on neid väga raske tabada," märkis ta.
Ingeraineni sõnul lähevad kaduma piiripealsed juhtumid, mida on raske märgata, kuna kui last on selgelt väär koheldud, siis tervishoiusüsteem tegeleb sellega.
Praegu on Ingeraineni sõnul ette nähtud, et esimene kontakt vastsündinuga peab toimuma esimese elunädala sees, kuid see ei pea tingimata olema koduvisiit. Enamasti tullakse titega ise perearstikeskusesse, väga paljud kutsutakse tagasi ka sünnitusmajja. Küll aga läheb perearst vastsündinu koju neil juhtudel, kus tal on mingeid kahtlusi või on perega varem probleeme esinenud, kinnitas arst.
Plaanid tuleb süsteemselt läbi arutada
Ingerainen tõdes, et riik võiks läheneda kogu probleemistikule süsteemselt ehk täna tuleks analüüsida meetmeid, mida lisada laste tervisekontrolli juhendisse ning vaadata, mis on seal üleliigne. Samuti peaks detailselt lahti võtma koduvisiidi ja meditsiinilised vajadused.
"Me oleme tuhat korda küsinud, kas me saaksime mingi kanali, et saata infot lastekaitsetöötajatele ja meile on kõik need korrad öeldud, et see ei ole võimalik. Tegelikult peaks ka selle läbi arutama, kuidas see info jõuaks täiesti kiretuna lastekaitsetöötajani. Praegune variant – telefonikõne – ei ole õige. See peab ikka olema kirjalik korrektne teade," märkis Ingerainen.
Perearstide liidu juhi jaoks pole päris selge mudel, kus sotsiaal- ja tervishoiuteenused ühendatakse. "Perearstid on ellu kutsutud, et ravida, diagnoosida, ennetada, aga siin me peaksime ennetama sotsiaalset suutmatust. See kõik tuleb enne korralikult läbi arutada," toonitas Ingerainen.
Toimetaja: Allan Rajavee