Sellest tulenevalt tegi terviseamet möödunud aasta septembris haiglale ka vastava ettekirjutuse lõpetada voodi külge aheldatud ja vabalt liikuvate patsientide ühte ruumi paigutamine ning tagada ohjeldatud patsientide pidev järelevalve ja ohutus.

Sama aasta detsembris tehtud järelevalvemenetlus tuvastas, et haiglal puudub intensiivravi võimekus.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangul tuleb võõrutusdeliiriumiga patsiente, kel kaasnevad alkoholimürgistusest tingitud somaatilised ehk kehalised vaevused, ravida intensiivravi võimekusega haiglas.

Seni, kuni Wismaril vastav võimekus puudub, osutavad joobes ja samaaegselt intensiivravi vajada võivas seisus inimestele ravi haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.

Saluri hinnangul see erakorralise meditsiini arstidele olulisel määral lisatööd ei too. "See töökoormus ei suurene sedavõrd. EMO-d on eelnevalt teavitatud sellest, see on läbirääkimiste käigus sündinud otsus."

Saluri sõnul kehtib selline korraldus esialgu aprilli alguseni. "Nii on praegu kuni 1. aprillini ja siis me lähme vaatame kas ja kui palju on Wismari suutnud ennast parandada ja nõuetele vastavusse viia. Kui neil on intensiivravi võimekus olemas, siis võib sinna patsiente jälle viia. Praegu on see puudulik."

Möödunud aasta juulis kirjutas Õhtuleht, et 23-aastane narkomaan lämmatas Wismaris padjaga oma 44-aastase palatikaaslase Allani, kes väidetavate luulude nägemise tõttu arsti korraldusel voodi külge oli aheldatud. Allan viidi kiiresti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta mõned päevad hiljem suri.