PPA: põgenikekriis Eestit seni otseselt ei puuduta ({{commentsTotal}})

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) menetlused ja kogutud teave näitavad, et Eesti ei ole rändekriisi sihtriik.

Eestit puudutab rändekriisis eeskätt Venemaa-Baltikumi-Poola suunaline rändetee ning läbi Baltikumi Skandinaaviasse liikumist on seni tuvastatud vaid üksikjuhtumitel.

Politsei praeguse info kohaselt ei tegele ükski Eesti kuritegelik ühendus põgenike üle piiri toimetamise korraldamisega.

Samas on politsei teadlik, et Eesti kodanikke on värvatud pakkuma nn „taksoteenust“ ehk neid on kaasatud põgenike salaveole.

Eesti korrakaitsjad on rändekriisi puudutaval teemal pidevas infovahetuses partnerriikidega, et võimalikele ohtudele kiirelt reageerida.

PPA panustas rändekriisi ohjamisse 14 riigis

PPA panustas eelmisel aastal põgenikekriisi ohjamisse 164 PPA töötajaga 14 EL-i riigis.

Eesti korrakaitsjad osalesid 122 töötajaga 15 Frontexi ühisoperatsioonil, sealhulgas Kreeka merepiiri valvamisel PPA vaatluslennuki ning kaatriga.

Samuti lähetas Eesti Sloveenia politseile ning piirivalvele appi kaks ESTPOL-i meeskonda kokku 41 politseinikuga.

Ohumärgid teistest Euroopa Liidu riikidest

PPA ülesanne on kaitsta kõigi Eestis viibivate inimeste turvalisust ja turvatunnet ning teha kõik ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks.

PPA on kaardistanud põgenikekriisiga seotud ohud teiste riikide kogemustest.

Nii on võimalikud ohud näiteks päris põgenike sekka imbunud kurjategijad, samuti võimalikud uued kuriteoliigid nagu näiteks seksuaalkuriteod ehk Kölni juhtum koordineeritud rünnakutega avalikus kohas.

Samuti on ohuks vaenu õhutamine ja äärmusluse kasv ehk hirmul on suured silmad ja sõna abil saab turvalisust nii luua kui ka lõhkuda.

Samas on näiteks vihakuritegusid Eestis registrteeritud seni vaid üksikjuhtumid.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: