Mullu palus võrdõigusvolinikult abi üle 200 inimese ({{commentsTotal}})

Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Eelmisel aastal pöördus oma murega võrdõigusvoliniku poole 209 inimest ning mähtavalt rohkem kui varasemalt oli küsimusi puudega inimestelt.

Võrdõigusvoliniku poole pöördumistes andsid tooni lapsevanemate küsimused oma õiguste kohta, neist suurem osa oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega.

Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal tõusis naispöördujate arv, sama tendents jätkus ka eelmisel aastal.

Voliniku kantselei poole pöördujatest olid mullu 110 naised ja 71 mehed ning kolmel korral olid pöördujateks naine ja mees koos. Voliniku kantselei poole pöördus mullu ka 21 juriidilised isikut. Nelja pöördumise puhul polnud konkreetset isikut võimalik kindlaks teha.

Pea poolte juhtumite korral puudutas küsimus töösuhteid, millele järgnesid kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul oli puudega inimeste pöördumiste arvu kasv hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini.

"Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia,“ märkis Pakosta.

Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja –vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.

"Meie pöördumiste pinnalt on ka näha, et oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad. Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam - oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata,“ ütles Pakosta.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: