Hiiumaal võib sündida ligi 5000 elanikuga uus omavalitsus
Kolm Lõuna- ja Lääne-Hiiumaal asuvat valda on alustanud ühinemisläbirääkimisi. Kui arutelud peaksid viima tulevikus ühinemiseni, sünniks Hiiumaa suurim omavalitsus, millel jääks aga ikkagi napilt puudu haldusreformi kava järgi ette nähtud 5000 elanikust.
Emmaste, Käina ja Pühalepa valla volikogud otsustasid, et eesootava haldusreformi valguses on mõistlik ise initsiatiivi näidata ja sellega seonduv läbi rääkida, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vabatahtlik ühinemine annab suurema otsustusõiguse selle üle, milliseks kujuneb uus omavalitsus.
Emmaste volikogu aseesimees Hergo Tasuja ütles, et on väga oluline, et ühinemisega ei kaasneks otsustusõiguse koondumist ainult ühte keskusesse ja et säiliks kohalik kool.
"Ma arvan, et ülejäänud küsimused on mõistlik ja võimalik kokku leppida, sest kui me võtame enda lähima naabri Käina, siis nende senine valitsemispraktika näitab, et talupojatarkusest puudust ei tule," rääkis Tasuja.
Üheks murekohaks võib saada aga fakt, et kolmes vallas elab kokku veidi üle 4900 inimese. Seda on alla saja vähem kui praegu haldusreformi kava järgi omavalitsuste minimaalse suurusena ette nähtud.
"Loodame, et valitsus ei peaks ju juuksekarva lõhki ajama, eksole. Ikkagi soov ja tahe võiksid siiski olla ka väga olulised asjad," arvas Käina vallavanem Omar Jõpiselg.
Pühalepa vald otsustas kõnelustes osaleda, kuid vallavolikogu esimees Toomas Remmelkoor on haldusreformi suhtes tervikuna pigem skeptiline, sest segadust on selle kavaga seoses veel palju ja elanike piirarvu nõue ei tundu talle mõistlik.
"Minu meelest see number ei too küll mitte midagi. Kui see number on nagunii suur ja territoorium läheb sellega veel kordades suuremaks, siis see ei ole täna küll mingisugune näitaja, et teenused lähevad paremaks. See pigem läheb hästi ühe keskuse keskseks," arutles Remmelkoor.
Käina vallavanema sõnul alustatakse nüüd ühinemist puudutavate küsimuste põhjalikuma analüüsiga ja selgem pilt peaks asjast kujunema suve alguseks.
Toimetaja: Merili Nael