Asekantsler: Eesti riik peab aktsepteerima teiste riikide kohtuotsuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Välisministeeriumi teatel peab Eesti riik aktsepteerima teiste riikide kohtuotsuseid. Samas kinnitab ministeerium, et tehakse kõik võimalik Indias viieks aastaks vangi mõistetud Eesti laevakaitsjate koju toomiseks.

Eestlastest laevakaitsjaid sel esmaspäeval India kohtusaalis šokk - vabaks pääsemise asemel mõistis kohtus nad hoopis viieks aastaks vangi. Meeste kodumaale toomiseks analüüsib välisministeerium mitut varianti, mis enamjaolt eeldavad, et mehed ei kaeba otsust edasi. Seda aga laevakaitsjad ise teha plaanivad, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Laevakaitsja Lauri Ader on kolm korda käinud Afganistanis Eesti riiki teenimas. Viimase missiooni eest pälvis ta kõrgeima autasu, kaitseväe teenetemärgi. Täna viibib ta Indias Chennai vanglas, kuhu ta esmaspäeval viieks aastaks kinni mõisteti.

Aderiga koos on seal veel 13 eestlasest laevakaitsjat, lisaks veel britid ja ukrainlased. Hindud kannavad sama karistust teises vanglas. Piraaditõrjelaeva kõik 35 liiget said sama karistuse, mis oli kõigi jaoks šokk, sest advokaadid olid meestele ja mehed omakorda lähedastele kinnitanud, et nad mõistetakse õigeks.

"Kõik olid täies veendumuses, et nad mõistetakse õigeks, äärmisel juhul jääb peale mingisugune osaline süüdistus. Selge see, et Lauri on realist, et kui ta tuleb kohtust välja, siis lennuki peale ta ei istu, vaid enne läheb ikka kuid kui kõik paberid ja asjad korda saab. Aga me olime selles ikkagi täiesti veendunud, et õigeks mõistev otsus tuleb," rääkis Lauri Aderi ema Maret Veikat.

Laevakaitsjate advokaat ütleb kirjas "Aktuaalsele kaamerale", et "kõik olid veendunud, et laevakaitsjad vabastatakse kõikidest süüdistusest. Kuid kohus mõistis nad ekslikult süüdi lubadeta keelatud relvade omamises".

Reedel sai Maret Veikat lõpuks kätte kohtuotsuse väljakuulutamisest saadik oodatud kirja pojalt. "Nagu aru saite, oli kohtunik ära ostetud või hirmutatud, seega saime kogu kupatuse kaela".

Väiteid selle kohta, et India kohtusüsteem on korrumpeerunud, leiab mujaltki. Näiteks ütleb USA inimõigusorganisatsiooni Freedomhouse 2014. aasta raport, et madalama astme kohtud on Indias eriti korrumpeerunud.

Rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International väidab, et India kohtusüsteemi korrumpeeritus on tingitud ajapuudusest, kohtunike vähesusest ja protseduuride keerukusest.

Välisministeeriumi asekantsler juriidilistes- ja konsulaarküsimustes Annely Kolk ütles, et Eesti riik peab aksepteerima teiste riikide kohtuotsuseid.

"Kuna Eesti riik ei olnud kohtumenetluses osapool, siis meil on väga raske kommenteerida kohtuotsuse sisu või kas see otsus oli õiglane või mitte. Meie ülesanne on siiski meestele osutada konsulaarabi ja nüüd vaadata, kuidas pärast kohtuotsust edasi toimetada," selgitas Kolk.

Laevakaitsjate advokaat Muthusamy kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et otsus kaevatakse edasi ja sellega on nõustunud kõik 35 meeskonnaliiget.

Koos edasikaebamise otsusega annab advokaat lähipäevil sisse ka taotluse vabastada mehed kautsjoni vastu.

"Kautsjoni vastu vabastamise taotlust käsitletakse koheselt pärast sisse andmist. Edasikaebamise otsusega läheb aga aega. Me käsitleme seda kui erijuhtumit ja viime selle ka kohtusse erijuhtumina," rääkis ta.

Välisministeerium märkis, et kui mehed ja nende advokaadid kohtuotsuse edasi kaebavad, siis mõneks ajaks on Eesti riigi käed seotud. Otsuse edasikaebamine tähendab, et mehed ei tunnista ennast süüdi, mistõttu ei saa Eesti riik paluda neile armu andmist ega tuua neid lepingu alusel Eestisse karistust kandma.

Advokaat Muthusamy kinnitas, et armuandmine ei ole praeguses situatsioonis tõesti võimalik. Samas aga kommenteeris Annely Kolk, et esmaspäeval välisminister Marina Kaljurannaga kohtunud India suursaadik ütles, et mingid sammud on siiski selles osas võimalikud.

"Ka vestluses India suursaadikuga arvas ta, et on võimalikud ka muud variandid, nii et ma ei saa seda kinnitada, et kui nad edasi kaebavad, siis mitte mingil juhul armuandmispalvet sisse anda ei saa," rääkis Kolk.

Ta täpsustas, et küsimus on selles, et edasikaebamise perioodil ei saa ilmselt tõesti armu anda, aga ministeeriumi lootus on, et ehk on võimalik vähemalt taotlus sisse anda.

Sama puudutab lepingu sõlmimist, et tuua mehed Eestisse karistust kandma - lepingu koostamisega saab ehk edasi minna, kuid mehi siia tuua ei saa kuniks nad edasi kaebavad ja end süüdi ei tunnista.

Laevakaitsjate lähedased aga teavad rääkida, et seda ei kavatse nad kindlasti teha.

Advokaat Muthusamy ütles, et kui nüüd teises kohtuastmes, kuhu plaanitakse edasi kaevata, laevakaitsjad kaotavad, siis on võimalik pöörduda veel ka meie mõistes India riigikohtusse.

"Jah, on olemas veel ka India kõige kõrgem kohus. Riigikohus on kõige viimane aste, kuhu nad saavad pöörduda, kui nad seekord uuesti kaotama peaksid," selgitas ta.

Samas aga on näiteks välisministeeriumil siinkohal teised andmed.

"India suursaadiku väitel on see viimane aste selles kaasuses. Sealt peaks tulema lõplik otsus, sealt edasi India riigikohtusse enam kaevata ei saaks," ütles Kolk.

Täna on loos veel väga palju lahtiseid otsi - India kohtusüsteemi keerukuse tõttu liigub palju erinevat informatsiooni. Samas kinnitavad kõik - mõlema riigi välisministeeriumid, Eesti suursaadik Indias, India suursaadik Eestis, advokaat -, et tehakse kõik võimalik, et mehed koju saada.

"Me oleme teinud kõik, mis vähegi suutnud ja rohkemgi veel - me oleme ka ise välja mõelnud erinevaid variante, kuidas nüüd veel seda olukorda lahendada, kuidas neid aidata saaks, pakkunud välja erinevaid lahendusi," kinnitas Kolk.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: