"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas läbi andmed, mis on teada viimastel aastatel ühinenud omavalitsuste kohta. 2009. kuni 2013. aastani ei toimunud ühtegi ühinemist. 2013. aastast kuni tänase päevani on tekkinud aga kaheksa ühinenud omavalitsust, millest kõige väiksem on Lüganuse vald 3000 elanikuga ja kõige suurem Põlva vald 9500 elanikuga.

Omavalitsuste ühinemistoetus on erinev ja sõltub elanike arvust omavalitsuses. Pea eranditult on ühinemistoetused kulunud kahes suunas: esmalt omavalitsuse ümberkorraldused nagu koondamiste raha, ühiste IT-süsteemide loomine, ühised haldushooned, ning teine osa rahast on läinud investeeringutesse.

2013. aastal ühinenud Lääne-Nigula ühisvald moodustati 2013. aastal ja kolme valla riiklik ühinemistoetus oli kokku 450 000 eurot. Vallavanem Mikk Lõhmuse sõnul riik ette ei määranud, kuidas raha kulutatakse, kuid oluline oli ühinemislepingus panna kirja oma investeeringute soovid.

"Riik ütleb, et see läheb ühinemisega kaasnevate kulude katteks. Kindlasti tulevad koondamiskulud, teatud kulud sümboolika kujundamisele, siltide vahetamisele, registrites uuenduste tegemisele - sellised jooksvad kulud," loetles Lõhmus.

Kuid sellele lisanduvad investeeringud, mis on rahanappuses vaevlevatele valdadele kõige oodatum. Prioriteetsetest investeeringutest nimekiri oli ka Lääne-Nigulas pikk. See, et kõiki neid 450 000 euroga ära jõudnuks teha, olnuks üllatav. Kõikidele plaanitavatele investeerignutele pandi taha ka summa ühinemistoetusest, kuid tegelikkusest see erineb.

"Oletame, et Taebla lasteaia puhul oli lepingus kirjas, et saab 32 000 eurot, aga tegelikult oleme teinud seal investeeringud palju enam, sest see lasteaed vajab kapitaalset remonti. Me oleme pannud valla enda raha sisse ja see summa on üle 200 000, mis oleme lasteaiale kulutanud," rääkis Lõhmus.

Paljudel juhtudel on kasutatud ühinemistoetust ka mõne muu projekti omarahana ehk tänu teistele projektidele seda summat veelgi võimendatud.

Lõhmuse sõnul on ühinemistoetus laenu alternatiivina väga tähtis, sest aitab palju asju ära teha.

Sarnasel seisukohal on ühinevaid omavalitsusi nõustav Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv, kelle sõnul tooks praegune haldusreformi seaduseelnõu pea kosmilised summad maapiirkondadesse.

"On ju võimalik saada üle miljoni ja ma ütlen, et see on paljudel juhtudel väga suur summa ja mõned omavalitsused pole sellist summat praktiliselt näinudki. Ma ei ole nõus, et see ei ole abi. See on abi, mis antakse teatud muudatuste tegemiseks, mis on vajalik, et omavalitsuste võimekus kasvaks," ütles Noorkõiv.

Praegu arutluse all olev reformikava annaks kõikidele omavalitsustele, mille elanike arv saab olema üle 5000 inimese, võimaluse saada iga endise omavalitsuse kohta 300 000 kuni 800 000 eurot. Kui on aga väga suur tekkiv vald ehk üle 11 000 elaniku, siis antakse veel preemiaks 250 000 eurot.

"See tuleb igal konkreetsel juhul välja arvutada. See sõltub sellest, kui suur see ühinemispiirkond tuleb ja vastavalt sellelele tuleb ka summa," ütles Noorkõiv.

Lõuna-Eestis peavad läbirääkimisi Helme, Hummuli ja Põdrala vallad ning Tõrva linn. Nende liitumisel tekiks 6500 elanikuga omavalitsus ja kokku oleks nende ühinemistoetus 1 200 000 eurot, kuid seda raha ei ole veel väga detailselt ära jaotatud.

"Üks läbirääkimiste teema on meil piirkonna õpilaskodu, ujulakompleksi rajamine, mis on tulevases omavalitsuses kindlasti oluline nii elukeskkonna mõttes kui ka õpilaskodu hariduse poole pealt. Aga see on üks," selgitas Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

See on ühe ühineva omavalitsusjuhi arusaam. Kolmel teisel juhil on kindlasti oma nägemus investeeringute vajadusest. Ja eks mingil määral on ikka nii, et iga senine omavalitsus tahab tekki enda poole tõmmata.

Rivo Noorkõiv ütles, et see on tavapärane lähenemine."Ma ikkagi juhiks tähelepanu sellele, et kui omavalitsus on ühinenud, siis ei ole "teie" ja "meie", vaid vastutus on selle omavalitsuse ees," märkis ta.