Inimeste jäämist või lahkumist mõjutavad eelkõige töökohad, leiavad piirkonna juhid ja ettevõtjad. Haldusreformi läbi viies tuleks nuputada, kuidas rahvaarvu kasv mõjutaks rohkem kohalikku eelarvet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui võrrelda viie aasta andmeid, siis rahvast on vähemaks jäänud ka Tõrvas - 3100 elanikust on paarsada lahkunud. Kuid nüüd on langus peatunud ja kuue inimesega ollakse plussis.

Tõrva on kolm aastat teinud ka elanikuks registreerimise kampaaniat, kuid selle eesmärk on olnud korrastada registrit. Ühel väikelinnal polegi sellist magnetit nagu näiteks Tallinnal tasuta ühistransport. Peaaegu ainsad mõjutajad on töökohad. Sest Lõuna-Eestist ei lahkutaks nii palju, kui siin oleks sobilikku ja tasuvat tööd.

"See, et inimesed ära ei lähe - järelikult on meil kohapeal tublisid ettevõtjaid, kes pakuvad inimestele tööd. Teiseks kindlasti elukeskkond, mida ei saa alatähtsustada. Nii atraktiivsus kui ka võimalused, mida me siin pakume - haridus, turvalisus, sotsiaalteenused," rääkis Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

"Valgustatud matkarajad, meie kirik-kammersaal, kus on nii hea tasemega üritused. Meil on kinomaja, kultuurimaja, meil on tõesti kõik olemas. Ja meil on ka kaks väga korralikku lasteaeda. Samuti meie kool," loetles Tõrva gümnaasiumi õpetaja Eevi-Eve Valliste.

Tõrvas kinnisvaraga tegelevad ettevõtjad kinnitavad, et rentnikke jätkub, korralikku elamispinda oleks tarvis juurde ehitada, sest maksujõulisemad inimesed ei taha elada viletsates korterites või majades. Tõrva keskele kavandatakse aga väikelinna kolmandat hotelli.

"Vahepeal oli kindel kontingent kohalike suurettevõtete, keda siin mõni on, direktorid või turundusinimesed. Nemad tahtsid korterit osta. Pidid olema siin kuude kaupa kohapeal ja hotellis elamine läks liiga kalliks. Siis on inimesed, kes tahavad vanemate juurest ära tulla. Siis on inimesed, kes tulevad küladest. Ei taha kohe Tallinnasse minna. Tulevad siia, saavad ka siin mingi töö. Ja siis on pensionärid, kes liiguvad Tallinnast tagasi," selgitas OÜ Tõrva Kaubandus omanik Jaanis Ilves.

Et rahvaarv enam ei vähene, ei pruugi üksikisiku tulumaksu laekumises kohalikku eelarvesse kajastuda.

"Rahanumbrites see ei peegeldu, sest niipea, kui tekib tulumaksu tõusu, siis tasandusfond selle võrra väheneb. Nii et olemasolev mudel pole ideaalne. Aga kindlasti pole ideaalne ka see mudel, mis puudutab inimese töökohajärgse tulumaksu jagamist," lausus linnapea Ruusmann.

Kas positiivne iive on ühe aasta juhus või näitab see tõepoolest trendi, selgub lähiaastail. Aga päris ülevaatliku pildi saab siis, kui suur ühisomavalitsus ümberkaudsete valdadega on moodustatud, sest siis ei mõjuta enam elanike arvu linna ja maa vahelised elukohavahetused.