"Tihti on nii, et seksuaalvägivalla ohver ei julge pöörduda politseisse, vaid pöördub esmajoones just arsti juurde. Nüüdsest on arstil võimalus koguda kokku need asitõendid, DNA-materjal, mis võiks viia seksuaalvägivalla toimepanija süüdimõistmiseni," ütles Eesti Seksuaaltevise Liidu president Marie Abel ütles "Terevisioonis".

"Kuna asitõendite kogumine on ääretult ajakriitiline, DNA jäljed kaovad, vigastused paranevad, siis on väga oluline, et kohe esimesel pöördumisel saaksid need asitõendid korrektselt kogutud. Ja seda sõltumata sellest, kas ohver esialgu on üldse valmis politseisse pöörduma," lisas ta. DNA-proove erinevatest kohtadest saab koguda äärmisel juhul seitse päeva.

"On väga tõenäoline, et esmane reaktsioon on öelda, et ma mitte mingil juhul ei lähe politseisse, aga ta mõtleb selle üle järele, peab nõu lähedastega või spetsialistidega ja jõuab järeldusele, et tema enda ja teiste võimalike ohvrite huvides on see, et ta teatab sellest politseisse," lausus Abel.

Abel rääkis, et seksuaalvägivalla all kannatanud naised pöörduvad esmajoonest just naistearsti juurde peamiselt selle tõttu, et veel suurem, kui hirm pöörduda politseisse, on hirm seksuaalsel teel levivate nakkuste suhtes või soovimatu raseduse ees. Samuti võivad selleks anda põhjust keha vigastused.

Abeli sõnul hakatakse asitõendeid säilitama kindlates hoiutingimustes teatud arv kuid.

Ta märkis, et kui seksuaalvägivallast on möödunud juba kuu aega ja need asitõendid ei ole kogutud, siis on väga vähe, milles kohtus tugineda.

Abeli sõnul saabuvad naised arsti juurde paraku hilja. "Aga me loodame, et selle projekti kaudu teadlikkus tõuseb ja teadmine, et abi on olemas," lausus ta.