Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pärnu soovib gaasibusside osakaalu suurendada

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Pärnumaa ühistranspordikeskus otsib riigihankega vedajat Pärnu linnaliinidele. 28 bussist 10-l saab sõiduki kütuse üle otsustada vedaja, ülejäänud peavad kasutama maagaasi või biometaani, mida Pärnus tootma hakatakse. See hange on aga kohtus vaidlustatud ja hanketähtaega tuli kuu võrra pikendada.

Vedajat linnaliinidele otsitakse üheksaks ja pooleks aastaks. 2017. aasta algusest peab tegutsema juba uus firma uute bussidega, millest 5 maanteeameti varem soetatud gaasibussi antakse samuti uuele firmale üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärnus peetakse oluliseks, et gaasibusside osakaal suureneb ja et biometaani hakatakse tootma Pärnus.

"Hangitakse 13 gaasibussi ja 10 pikka bussi, mille puhul on kütusevalik pakkuja enda teha. Gaasibusside valik on oluliselt tingitud ka sellest, et Pärnu linnal on koos oma ettevõttega plaanis alustada biometaani tootmisega, mis tähendaks seda, et meie bussid saaksid sõita meie oma gaasiga," selgitas Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

Keskkonnasäästlikkus on mõistagi oluline, aga biometaan tuleb maagaasist palju kallim.

"Majandus- ja kommunikatsioonministeeriumil on vastav eelnõu ette valmistatud ja hinnavahe, mis jääb tavapärase gaasi ja kohapeal toodetud gaasi vahele, kompenseeritakse riigi poolt," kinnitas Aavik.

Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk oli hankest rääkides murelik, sest Tallinna halduskohus on selle peatanud ja ühistranspordikeskus hanke tähtaja kuu võrra edasi lükanud.

Tegu on mõnes mõttes pretsedenditu looga, kus vaidlus käib esialgu selle üle, kas kõnealusel firmal on õigus hanketingimusi vaidlustada.

"Esialgu küll riigihanke vaidlustuskomisjon ei võtnud vastu seda vaidlustust, sest vaidlustajal ei ole liiniveo kogemust ja ta ei kvalifitseeruks sellesse hankesse. Kuid ühispakkujana ta kvalifitseeruks, mistõttu Tallinna halduskohus siiski otsustas võtta see kaebus menetlusse ja peatas meie hanke," selgitas Kärpuk.

Kohtus on vaidlus kirjalikus menetluses ja Kärpuk loodab, et see jõuab varsti lõpule, sest hanke võitja tuleb kiiresti välja selgitada, et jõuaks bussid tehastest ära tellida ja muud vajalikud lepingud sõlmida.

Aastaks 2020 peaks Eestis sõitma kuni 250 bussi biometaaniga

Riigi kavade kohaselt peaks aastaks 2020 sõitma Eestis biometaaniga kuni 250 bussi ehk umbes kolmandik kogu bussipargist.

Lisaks Pärnule peaks need bussid kasutusele võetama teisteski suuremates linnades. Tartu linnavalitsus suhtus aga möödunud aasta lõpus plaani kahtlevalt, sest biometaan on tavalisest metaanist kallim.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani sõnul peaks lähipäevil avanema toetusmeede, millega soositakse gaasitanklate rajamist ja biometaani kasutamist ühistranspordis.

"Antakse vahendeid selleks, et rajada maagaasitanklaid koos kohustusega, et seal peab olema ka võimalus tankida biometaani. Samuti antakse vahendid selleks, et hankida liinikilomeetreid ehk busse, mis kasutaksid maagaasi ja kuna maagaas ja biometaan on olemuselt täpselt samasugused, siis tegelikult on võimalik neis transpordivahendites ka biometaani kasutada," rääkis Leppiman.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: