Logopeediline teenus jääb rahanappusel puudulikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1453480863000 | amCalendar}}
Foto: Rene Suurkaev /ERR

Logopeedide ühingu hinnangul ei ole eelmisel aastal käivitunud teraapiafondis piisavalt raha, mistõttu ei saa perearstid saata oma patisente logopeedi juurde rohkem kui kolmeks teraapiaseansiks. Samuti teeb ühingu arvates logopeedide töö keerulisemaks see, et nad ei pääse ligi tervise infosüsteemile.

Julia on oma 8-aastase poja Rodioniga käinud logopeedi juures kuus aastat. Rodionil on kõnehäire ja ta vajab pidevat logopeedi abi ka kirjutama õppimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Perearsti kaudu saame paar korda aastas võtta ainult seda teenust ja rehabilitatsiooniplaani kaudu 20 korda aastast ainult, aga seda ei ole nii palju, kui meil vaja on," selgitas Rodioni ema Julia Stepanova. "Pikad järjekorrad ja riigil raha ei ole."

Alates eelmisest aastast antakse perearstidele teraapiafondist raha, et suunata patsient logopeedi vastuvõtule. Teraapiafondi suuruseks on kolm protsenti perearstile suunatud pearahast. Logopeedide ühing ei ole aga uue süsteemiga rahul ja nende arvates on teraapiafond justkui vanker, mis on logisevate ratastega teele lükatud. Ühingu hinnangul ei ole teraapiafondis piisavalt raha ja seetõttu on paljudel perearstidel võimalik patsient logopeedi juurde saata vaid kaheks-kolmeks teraapiaseansiks.

"Sellest kahest-kolmest korrast tegelikult jätkub ainult probleemi kaardistamiseks ja uurimiseks. Logopeediline teraapia võib väldada mitmeid kuid või isegi mitmeid aastaid," selgitas logopeedide ühingu vanem Aaro Nursi.

Haigekassa aga leiab, et teraapiafond on hoopis alakasutatud ning selle rahast läks eelmisel aastal rakendusse umbes veerand. Samuti rõhutab haigekassa, et teraapiafond on perearsti jaoks lihtsalt lisavõimalus, mida ei pea ilmtingimata kasutama.

"Senine praktika, mis oli läbi taastusravi, kehtib endiselt samamoodi. Teraapiafondi kaudu, näiteks logopeedilisele teenusele, on lisavõimalus, kus perearst on seal siis niiöelda juhtumikorralduseks ja see võimalus on tal siis otse suunata logopeedilisele teenusele," rääkis haigekassa talituse juht Külli Friedmann.

Friedemann lisab, et teraapiafondi paremaks käivitumiseks oleks kindlasti vaja teha rohkem teavitustööd. Samuti peaksid tema arvates veel enam koostööd tegema perearstid ja logopeedid. Nursi hinnangul on see aga keeruline.

"Meil puudub ligipääs digilukku, me ei saa ise arveid avada, andmeid vaadata sealt digiloost ja tegelikult sinna ka patsientide epikriise lisada ehk siis tegelikult ei saa me oma tööd teha," väitis Aaro Nursi.

"Me pooldame, et kindlustatutele parima ravikorralduse ja infovahetuse seisukohalt oleks mõistlik sinna erialasid lisada, sealhulgas ka logopeedid, aga see teema on laiem ja vajab kindlasti sotsiaalministeeriumi ja E-tervise ühiseid seisukohti," rõhutas Külli Friedmann.

Logopeedid saavad tervise infosüsteemile ligi loodetavasti juba selle aasta sees, ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste asekantsler Ain Aaviksoo.

"Sellega me väga aktiivselt tegeleme. Meil on vaja lahendada korraga vähemalt kolm küsimust. Kõigepealt korralduslik küsimus: mis on täpselt see informatsioon ja kuidas näeb välja see protsess, kuidas inimese andmed tema kohta liiguvad? Teiseks on vaja õiguslikult tõesti see ka reguleerida, sest täna tänu sellele, et tegemist on väga suure hulga delikaatsete andmetega inimese kohta, peame hästi hoolikalt vaatama, et mitte kõiki andmeid ei ole logopeedil vaja näha. Kolmandaks, kui need reeglid, nii sisulises mõttes, kui ka juriidiliselt, on kokku lepitud, siis tuleb ka see tehnoloogiline lahendus ära realiseerida," selgitas Aaviksoo.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: