Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pagulaste vastuvõtt Itaaliast Eestisse on takerdunud puudulike toimikute tõttu

{{1453725103000 | amCalendar}}

Kui sel aastal peaks Eestisse EL-i kava raames jõudma ligi 220 pagulast Itaaliast ja Kreekast, siis seni pole sobivaid põgenikke suutnud Itaalia pakkuda.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuht Ruth Annus märkis riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelul, et Itaalia on seni pakkunud Eestile kaheksat põgenikku, kuid pole esitanud nende kohta ammendavaid andmeid, mistõttu protsess venib.

Annus rõhutas, et Eesti pole esimese kaheksa põgeniku vastuvõtmisest mitte keeldunud, vaid palunud andmeid täpsustada.

"Tegelikkuses on olukord selline, et esitatud on toimikud, mille pinnalt pole võimalik isikuid tuvastada. Puuduvad fotod, sõrmejäljed, dokumendid, pole läbi viidud intervjuud, et üldse hinnata, kas need inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset," selgitas Annus.

"Oleme palunud neid andmeid täpsustada ja kui need on jätkuvalt puudulikud, siis kaalume kohapeal menetlustoimingute läbiviimist," lisas ta. See kõik on kantud eesmärgist pakkuda rahvusvahelist kaitset tõepoolest vaid neile, kes seda vajavad. Nii, nagu on valitsuses kokku lepitud.

Riigikogus arutati täna erinevate ministeeriumide osalusel hiljutist riigikontrolli raportit, mis tõdes, et riik ei pruugi olla valmis täitma endale võetud kohustust rohkem kui 500 pagulast Eestisse võtta.

Sotsiaalminister Margus Tsahkna märkis, et kogu EL-i peale on tänaseks suudetud ümber paigutada või ümber asustada kokkuleppe aluseks olnud 160 000 põgenikust vaid 200. "ELi valmisolek oma otsuseid ellu viia on sisuliselt olematu," oli minister kriitiline.

Tsahkna sõnul läks EL küll Kreekat ja Itaaliat aitama, kuid tänaseks päevaks on suurem osa neisse riikidesse saabunud põgenikest jõudnud Saksamaale, Rootsi.

Eesti on Tsahkna hinnangul üks väheseid riike, kes on varjupaiga pakkumise põhjalikult läbi mõelnud. Kui tema hinnangul üldse probleemide küüsi Eesti langeb, siis mitte valmiduse, vaid ühiskonna enda suhtumise tõttu.

Viivitus annab võimaluse ettevalmistusi teha

Kuna Eestile sobivate pagulaste andmete täpsustamine Itaalias ikka viibib, annab see riigi erinevatele ametkondadele veel aega atra seada. Näiteks sotsiaalministeeriumis üks riigihange käib ja kaks pagulastega seotud koostööpartneri otsingut kuulutatakse kohe välja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Üks on siis kinnisvarapartneri leidmiseks ja need siis abistaks meid üüriturult korterite leidmisel pagulaste jaoks ja teine riigihange on selline, kus me otsime partnerit, kes korraldaks tugiteenuste juhtumikorraldust rahvusvahelise kaitse saajatele, sealhulgas ka tõlketeenust," selgitas sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht Triin Raag.

Rahandusministri kinnitusel on pagulaste majutamise, integreerimise ja sotsiaalkulud arvutatud sõltuvalt juba sõlmitud kokkulepetest ja on ka väike puhver ootamatuteks kulutusteks.

"Me oleme võtnud praegu arvesse 2015-2019 kogumaksumuseks 24 miljonit eurot, millest praegusel 2016. aastal on ette nähtud natuke üle 7,2 miljonit euro ja see raha omakorda jaguneb nii, et osa raha on ministeeriumitel olemas ja osa on vabariigi valitsuse reservis," rääkis rahandusminister Sven Sester.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil oli palju küsimusi ka sõja eest põgenenud perekondade laste koolihariduse kohta. Kuidas määratakse kindlaks nende akadeemiline võimekus ja kas Eestis on piisavalt tugistruktuure pagulaslaste abistamiseks.

Haridusministri Jürgen Ligi hinnangul saavad Eesti koolid ja lasteaiad teistest riikidest ja kultuuridest pärit lastega hakkama, kui nende hulk jääb praegu võetud kohustuste piiridesse. Pedagoogidele pakutakse ka spetsiaalseid koolitusi.

"Me pakume õpetajatele koolitust, meil on ka valmis programm, mis keelega kohanemist parandab, aga peame arenema selles suunas, et me ka kultuuriliselt neid suudaksime paremini kohandada," märkis Ligi.

Riigikontroll soovitab välja töötada pikaajalise pagulaspoliitika.

Toimetaja: Priit Luts, Marju Kaasik, Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: