Töötundide arvestamine haiguslehe korral: mitu aastat kestnud kohtuvaidlus toob selguse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pealtnäha tühine, kuid kahe aasta jooksul kolm kohtuastet läbinud vaidlus mõnesaja euro nimel peab tooma selguse tööaja arvestamise kohta ajutise töövõimetuse korral.

Erinev arusaam sellest, kuidas summeeritud tööaja arvestuse korral ajutise töövõimetuse perioodi tunde maha arvata, viis ühe päästetöötaja oma tööandja vastu kohtusse – ligi 200 euro nimel mindi riigikohtuni välja, kuid kohtulahing pole veel lõppenud ja ootab teisel vaidlusringil uuesti ringkonnakohtu seisukohta.

Kõik sai alguse sellest, et päästjana töötav Raigo Leinberg võttis haigestunud lapse tõttu 2013. aasta novembris neljaks päevaks hoolduslehe, kuid asja teeb keeruliseks see, et nendel päevadel tal graafikujärgselt tööpäevi polnud.

Mees töötab täistööajaga, kuid tööaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust kuue kuu ehk poolaasta lõikes. Töölepingu põhjal on mees nõustunud tegema ületunnitööd, mis kokkuleppe kohaselt hüvitatakse rahas ehk 1,5-kordselt.

Kaks kohtuastet toetas töötaja arvutuskäiku

Vaidluskohaks osutus see, et kui kuu lõikes maksti töötajale kõnealusel 2013. aasta novembrikuul töötasu nii, et normtundidest (168) lahutati maha 32 tundi (4 hoolduspäeva x8 tundi) ja maksti töötasu 136 tunni eest, millele lisandus hoolduslehe hüvitis, siis reaalselt töötas Raigo tol novembril 144 tundi.

Seega kaheksa tundi rohkem, kui tema novembri töötasuna arvutati, ning mida tulnuks poolaasta lõikes töötaja hinnangul summeerimisel ületundidena arvesse võtta. Raigo arvutusel tekkis tal poolaasta arvestuses kokku 32 ületundi, mille ta paluski hüvitada.

Tööandja seevastu leidis, et summeeritud poolaasta lõikes tuleb normtundidest välja arvata ainult need päevad, mis sattusid töötaja graafikujärgsetele tööpäevadele. Lühidalt kõlas tööandja mõttekäik nii: kuna Raigo oli hoolduslehel ajal, mil ta ei pidanudki graafiku järgi töötama, siis ei olnud vaja tema normtunde summeeritud arvestuses vähendada, samuti ei tekkinud Raigol ületunde.

Kohtus hageja rollis olnud päästja esindaja arvates tuleb ületundide kindlakstegemiseks vähendada poolte kokkulepitud tööaega kogu töötaja töövõimetuse aja võrra ehk nii tööajakavasse märgitud tööpäevade kui ka puhkepäevade võrra.

Enne kohtutee ettevõtmist jõudis vaidlus esialgu tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (jaanuar 2014), kes rahuldaski kaebuse ja mõistis Raigole koos viivisega välja ligi 202 eurot. Tööandja sellega ei nõustunud ning päästeamet palus maakohtul otsust hinnata.

Pärnu maakohus tegi 2014. novembris otsuse, et hageja arvutatud 32 ületundi on õigustatud nõue ja see tuleb Raigole hüvitada.

Maakohus leidis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajal, kes haiguse või puhkuse tõttu mõnes kalendrikuus osaliselt ei tööta, vähendada põhjusega (nt hooldusleht) töölt puudutud aja võrra normtundide arvu.

Seejuures polevat oluline, kas töötaja ajutine töövõimetus langeb graafikujärgsetele tööpäevadele või vabadele päevadele, normtundide arvu peab tööandja vähendama mõlemal juhul.

Päästeamet ei olnud maakohtu mõttekäigu ja otsusega nõus ning esitas apellatsioonikaebuse, asja eelmise aasta aprillis arutanud ringkonnakohus jättis samuti esimese kohtuastme otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei suutnud päästeamet vaidluses mõistlikult põhjendada, miks lähtuti kuupalga arvutamisel normtundidest, millest olid maha arvatud haiguspäevade arvestuslikud töötunnid, kuid summeeritud tööaja arvestamisel seda võimalikuks ei peetud ning haiguspäevade võrra poolaasta normtunde ei vähendatud.

Ringkonnakohus leidis samuti, et haiguse korral normtundide arvu vähendamine sõltuvalt sellest, kas töötaja pidi graafiku järgi töötama või mitte, ei ole kooskõlas töölepingu seaduse mõttega.

Riigikohus saatis vaidluse uuele ringile

Eelmise aasta lõpus asus asja vaagima riigikohus. Kõrgeim kohtuaste leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, kuid saatis vaidluse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse.

Kolleegium andis seejuures suunise, millest võib välja lugeda, et võitjana väljub lahingust ikkagi riik, keda esindas kohtus päästeamet ja Soraineni advokaadibüroo.

Kolleegium leidis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra.

Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada.

Riigikohus rõhutas, et vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma.

Ainuüksi asjaoludest, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse kalendripäevades ning töötajale makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda saamata jäänud töötasu suurusest, ei saa riigikohtu hinnangul järeldada, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega kõikide haiguslehel oldud päevade võrra.

Asja uuel vaagimisel kohustas riigikohus ringkonnakohust esitama põhjendatud seisukoht, kas hagejal on õigus saada töötasu väidetava ületunnitöö eest või mitte.

"Selleks peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas hageja tegi arvestusperioodi lõpuks ületunnitööd. Kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole ületunnitööd teinud, jääb hagi rahuldamata," märkis kolleegium.

Advokaat: riigile võinuks suur kulu tekkida

Riiki ja päästeametit riigikohtus esindada aidanud Soraineni advokaat Kadri Härginen selgitas ERR-i uudisteportaalile, et maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohtade jõussejäämine tähendanuks, et summeeritud tööaja puhul on võimalik n-ö kunstlikult ületunde tekitada ja teenida lisa selle aja eest, mil tegelikult ei pidanudki töötama.

Vähetähtis pole ka see, et ületunnid tuleb maksta kinni 1,5-kordselt ning tööandjad ei suudaks palgakulu enam nii täpselt prognoosida.

"See ei olnud ainult päästeameti lahing. Riigis on neid struktuure veel, kus nii tööaega arvestatakse, ja see tekitanuks eelarvele potentsiaalselt suure kulu," märkis advokaat.

Ringkonnakohus, kes kaasuse uuesti üle vaatama peab, pole uue kohtuistungi tähtaega või kirjaliku menetluse korral otsuse kuupäeva veel avaldanud.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: