Kofkini vaidluses ajakirjanikega andis ka ringkonnakohus õiguse ärimehele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alexander Kofkin.
Alexander Kofkin. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ärimees Alexander Kofkinile tema kohta raamatus "Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss" avaldatud andmete tõttu kohtus 5000 eurot kaotanud ajakirjanikud jäid kaotajaks ka Tallinna ringkonnakohtus.

Raamatu koostanud ajakirjanikud Kadri Paas ja Katariina Krjutškova ning raamatu välja andnud kirjastus Vaba Kiri vaidlustasid ringkonnakohtus nende kahjuks Harju maakohtus kevadel langetatud kohtuotsuse.

Tänavu mais rahuldas Harju maakohus Kofkini hagi autorite ja kirjastuse vastu ning kohustas neid otsuse jõustumisest 10 päeva jooksul avaldama väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Õhtuleht ja Delfi ning raamatu "Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss" Facebooki lehel teadaande raamatus esitatud ebaõigete andmete kohta.

Kohus mõistis Paasilt, Krjutškovalt ning Vaba kiri OÜ-lt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitisena Alexander Kofkinile välja 5000 eurot ning jättis menetluskulud solidaarselt Paasi, Krjutškova ning Vaba kiri OÜ kanda.

Ringkonnakohus leidis tänase otsusega, et raamatu autoritel puudusid igasugused andmed Kofkini ja temaga seotud Estkompeximi seotuse kohta KGB-ga. Raamatus avaldatut tuleb hinnata mõistliku isiku arusaamise seisukohalt ning kohtu arvates ei saa kostjate poolt avaldatud väiteid käsitleda kui ebamäärast „kuulujuttu“, millega raamatu autorid on püüdnud avaldatud väiteid õigustada.

Teise astme kohus märkis, et faktiväidete puhul on võimalik nende tõele vastavust kontrollida. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostjad ei ole andmeid enne raamatu avaldamist piisaval määral kontrollinud.
"Õige on kohtu seisukoht, et teabe usaldusväärsust tuleb hinnata avaldamise aja kontekstis. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme," seisab kohtu põhjendustes.

Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus kahjuhüvitise suuruse määramisel (5000 eurot) ületanud diskretsiooni piire. "Kohtu määratud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning tagama üldise võrdsuspõhiõiguse. Väljamõistetav hüvitis peab vastama ühiskonna õiglustundele ja omama ka preventiivset funktsiooni."

Kuna hageja nõue faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldati tervikuna, kuid hüvitise nõue vaid osaliselt, pidas kolleegium õigeks ja õiglaseks jätta 25% maakohtus kantud menetluskuludest hageja kanda ja 75% kostjate kanda.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: