Leedu taaramajad või -moodulid näevad kenad välja ja on üle terve riigi ühesugused. Pärnu ettevõte Matek valmistas kahe kuuga 177 maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi tegemist pole eriti keerulise tööga, pani see töötajaskonna proovile, sest aega oli väga vähe.

"See on üsna selline lihtne töö. Aga mis tegi huvitavaks, oli see, et kõik need 177 maja oli vaja toota kahe kuu jooksul. Kui me muidu oleme võimelised tootma kusagil kaks moodulit päevas, siis antud juhul oli meil miinimumprogramm viis tükki päevas vaja teha. Aga me saime sellega suurepäraselt hakkama. Ja mis on muidugi hästi tore, on see, et täna peaks olema Eestis toodetud maju igas Leedu linnas ja tõenäoliselt ka igas külas juba," rääkis Mateki juhataja Sven Mats.

Norra-Eesti ühisettevõtte Tomra Holding on Leedu pandipakendi koostööpartner. Koostöölepingu järgi investeerib ja paigaldab firma Leetu 1000 taaraautomaati. Kohtadesse, kus sisepindadel automaatidele ruumi pole, paigaldatakse taaramajad.

Leedulased on võtnud üle Eesti pandipakendisüsteemi.

"See on tõsi, et 11 aastat hiljem, aga tegelikult ta käivitub suhteliselt sarnaselt Eesti süsteemiga. Samasugused pakendid - alumiinium, ühekordne plast, klaas ja korduvakasutusega klaas joogipakenditena - lähevad pandipakendisüsteemi ja ka tagatisraha on sama - kümme senti. Leedus on seadusega määratletud, et pandisüsteem peab kaubanduse soovi korral ise seadmed kaubandusele tarnima ja siin siis tulimegi appi meie," selgitas Tomra Holdingu juhatuse esimees Eero Nõgene.

Süsteemi käivitumisega eestlaste töö Leedus ei lõpe, sest uusi poode lisandub pidevalt ja needki ei saa ilma taaraautomaatideta.