Harku keskusest on 5 aastaga vabaks lastud üle 10 illegaalselt riigis viibiva inimese ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eestis on viimastel aastatel kinnipidamiskeskusest vabaks lastud üle 10 illegaalselt riigis viibiva isiku, kuna 18 kuu jooksul ei ole suudetud neid riigist välja saata. Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt on 18 kuud maksimaalne periood, kui kaua varjupaika mittetaotlenud illegaalselt siin viibivat inimest võib kinni hoida.

Illegaalselt Eestisse tulnud inimesed viibivad Harku kinnipidamiskeskuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seadusest lähtuvalt saab neid seal kinni pidada maksimaalselt 2 kuud ning seejärel on võimalik kinnipidamistäheaega pikendada 2 kuu kaupa, kuid kokku mitte kauem kui 18 kuuni. Seda siis, kui inimene ei ole Eestile esitanud varjupaigataotlust. Kui 18 kuuga ei jõuta inimest riigist välja saata, siis on ta vaba Harkust lahkuma.

"Viimase viie aasta jooksul kokku 11 juhtumit on olnud sellist, kus keskusest on vabastatud inimene, kellel on täis saanud 18 kuud kinnipidamistähtaega ja neid ei ole õnnestunud riigist välja saata. Nendest 2 on Vene Föderastiooni kodanikud ja 9 Vietnami kodanikud," rääkis PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp*.

Harkust lahkudes on endiselt tegemist ebaseaduslikult riigis viibivate isikutega. PPA-le on teada, et need 9 vietnamlast on tänaseks Eestist lahkunud, kuid Vene kodanikud viibivad endiselt siin illegaalidena.

"Isikud peavad teatud aja tagant käima meie ametis ennast näitamas. Jah, meil on omad järelevalvealased tegevused, läbi mille me kontrollime nende isikute siinviibimist ja lahkumist," kinnitas Lepp.

Nendel isikutel on siin illegaalselt viibides suhteliselt piiratud õigused. Neil on õigus saada vältimatut arstiabi, kuid nad ei saa käia tööl ega taotleda mingisugust sotsiaalabi.

Eesti inimõiguste keskuse varjupaigataotlejate õiguskliiniku õigusekspert Anni Säär ütles, et 11 inimest 5 aastaga ei ole palju, kuid on arvata, et see tendents suureneb.

"Nüüd tulekski mõelda, mis edasi saab. On arusaadav, et riik ei taha anda neile elamisluba, sest nad ei ole kvalifitseerunud selleks ka enne. Samas, tekitada olukordi, kus me vabastame inimesi, kuid ei anna neile võimalust teha tööd või elada seaduslikult, võib viia selleni, et kuritegevus hakkab kasvama, kuna inimesel on vaja süüa," selgitas Säär.

Ta lisas, et ehk oleks lahendus saata need isikud mõnda sotsiaalasutusse ning pikemas plaanis ka mõelda, kuidas neid integreerida.

"Teine variant on see, et me peaksime vaatama, kuidas oleks võimalik neid tagasi saata, kuidas on võimalik tuvastada, mis riigist nad on pärit, miks ei ole osad riigid nõus neid tagasi võtma. Siin tuleb mitmekülgselt asjale laheneda," ütles Säär.

Peamiste põhjustena, miks ei suudeta 18 kuuga inimesi välja saata, toobki PPA välja kehva koostöö isikute päritoluriigiga ning selle, et isikud varjavad oma identiteeti.

*Videos on Maige Lepa intervjuulõigu juures ekslikult Liis Valgu nimetiiter.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: