Armeenlasest doktorant süüdistab Tartu Ülikooli diskrimineerimises ({{commentsTotal}})

Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Tartu maakohtus oli täna arutlusel juhtum, kus Armeeniast pärit doktorantuuri tudeng süüdistab oma iraani päritolu juhendajat rahvuspõhises diskrimineerimises. Tartu Ülikool lükkab süüdistused tagasi.

Paljuski taandub kohtuvaidlus sõna-sõna vastu juhtumile, kus faktilisi tõendeid diskrimineerimisest on väga vähe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Armeeniast pärit Armen Sahakyan, kes tuli 2014. sügisel Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi doktorantuuri, väidab kohtus, et tema läbisaamine juhendaja, iraanlase Gholamreza Ambarjafariga läks nii hapuks, et teisiti enam ei saanud.

Sahakyan süüdistab Ambarjafarit rahvuspõhises diskrimineerimises.

Inimõiguste keskuse juristi sõnul puudutab see just igapäevast suhtlemist.

"Naljad rahvuse teemal: sa oled pärit vaesest, Armeenia on teatavasti vaene riik. Sellised ütlused, et ma tunnen ennast Iraani tudengitega palju paremini, nemad on palju kompetentsemad ja võimekamad. Kui sellised ütlused, mis tulevad igapäevatöös, et sa oled sellest rahvusest, selle tõttu sa ei ole nii palju väärt," selgitas keskuse jurist Merle Albrant.

Juhendaja ja ülikool eitavad igasugust rahvuspõhist diskrimineerimist.

"Tõenäoliselt on olnud üksteisest möödarääkimisi, inimesed ei ole üksteisest päris hästi aru saanud vastastikku, aga rahvuslikku diskrimineerimist ei ole olnud," ütles Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk.

Ülikool viib arutelu hoopis sellele, mis toimus enne vaidlust ehk siis Sahakyani õpitulemustele, mille nõrgad näitajad selgusid pärast mõnekuist õppust. Ülikool väidab, et proovis tudengit lisaõppega aidata, kuid nagu kaasjuhendaja professor Alvo Aabloo kohtus ütles, osutus selline õppe jätkamine aja ja raha raiskamiseks, mistõttu soovitatigi tudengil omal soovil ülikoolist lahkuda.

Kuigi kindlat kokkulepet ei saavutatud, piirati aasta tagasi Sahakyani ligipääsu laborisse ja tööarvutile, mis temale oli märk diskrimineerimisest.

Jurist Albrant peab probleemi laiemaks, sest Tartu Ülikoolis ei ole lahendatud olukorda, kuidas sellises individuaalses õppes diskrimineerimist välistada või lahendada.

"Konkreetset vastust diskrimineerimise küsimusele ei saanud ta ülikoolilt ju enne, kui asi oli kohtus," märkis Albrant.

Dekaan Peeter Burk ütles, et iga sellist süüdistust peab ülikool lihtsalt juhtumipõhiselt vaagima. "Aktuaalse kaamera" küsimusele, et kui jätta rahvus kõrvale, siis kas saab rääkida lihtsalt diskrimineerimisest, kõlas vastus: "Kui õppejõud kukutab eksamil kaks korda järjest läbi tudengi, kellel ei ole piisavalt teadmisi ja sellega piirab tema edasist ligipääsu kõrgharidusele, siis seda võib teatud piirides defineerida kui teadmiste, võimete jne põhist diskrimineerimist, aga see toimub kogu aeg. Kõigil õppetasemetel algkoolist kuni doktorantuurini välja."

Ülikool ei tohi dekaani sõnul kuidagi kvaliteedis järele anda.

Kevadel ülikoolist eksmatrikuleeritud Sahakyan nõuab kohtuvaidluses ülikoolilt diskrimineerimise tunnistamist ja valuraha.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: