Ross: haigekassa soovib maapiirkondade patsiente vähem jooksutada ({{commentsTotal}})

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross jätkab vähemalt 30. septembrini.
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross jätkab vähemalt 30. septembrini. Autor/allikas: ERR

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross kinnitas, et uue võrgustamismudeli alusel tehtud haigekassa tellimused ei vähenda maakonnakeskustes asuvate üldhaiglate patsientide arvu, vaid pigem soovitakse parandada suuremate regionaalhaiglate ja üldhaiglate vahelist koostööd, mis kasvatakse n-ö kõrgema taseme eriarstide poolt pakutavat ambulatoorset vastuvõttu väiksemates raviasutustes.

Kuigi maakonnahaiglad pole rahul haigekassa tellimustega ja näevad ohtu eriarstiabi kättesaadavusele maakonnakeskustes asuvates üldhaiglates, siis haigekassa juht Tanel Ross kinnitas Vikerraadio saates "Uudis+", et eriarstiabi teenust ostetakse ka tulevikus üldhaiglatelt.

"Me oleme öelnud selgelt, et läbi maakonnakeskustes asuvate üldhaiglate peab ka tulevikus olema kättesaadav eriarsti põhierialade pakett," selgitas Ross. Tema sõnul proovib haigekassa pigem parandada nende eriarstide teenuste kättesaadavust, mida täna osutatakse regionaal- ja keskhaiglates.

"Seega on tänaste läbirääkimiste küsimus selles, millised üld- ja regionaalhaiglate koostöövormid aitaksid maakonnakeskustes paremini kättesaadavaks teha regionaalhaiglates pakutavate kõrgema taseme eriarstiteenused, mis täna eeldavad minemist regionaalhaiglasse," täpsustas Ross.

Haigekassa eeldab, et üldhaiglad suudaksid pakkuda ja parandada vastuvõttu 11 erialal, millest kaheksal pakutakse ambulatoorset ning kolme statsionaarset vastuvõttu. "Neid erialasid peab pakkuma vähemalt üks arst, kes töötab maakonnakeskuse üldhaiglas täiskoormusega," rääkis Ross.

Muude kõrgema taseme erialade nagu näiteks uroloogia, kardioloogia ja reumatoloogia teenuste pakkumine üldhaiglates peaks toimima võrgustamismudeli alusel ning üld- ja regionaalhaiglate koostöö alusel.

"Seal me näeme selgelt vajadust tugevama koostöö järele üld- ja regionaalhaiglate vahel. See koostöö peab olema fikseeritud haigekassa lepingutes kolmepoolse kokkuleppena ning selle alusel saaks vajadusel pakkuda kõrgema taseme erialade teenuseid ka üldhaiglates, kas sealsete arstide või regionaalhaiglas töötavate arstide poolt ambulatoorse vastuvõtu näol," rääkis Ross.

Selle muudatuse eesmärk on, et maapiirkonnas elavale patsiendile oleks spetsiifilise eriala arsti teenuse kättesaadavus parem ning ta ei peaks selleks reisima suuremasse linna, kus asub regionaal- või keskhaigla.

Seejuures peavad uue kolmepoolse lepingu kohaselt teenuse kättesaadavuse tagama suuremad regionaalhaiglad. "Meie huvi pole see, et maakonnahaiglates vähendada patsientide arvu, vaid selles, et suuremate ja väiksemate haiglate koostöös oleks ambulatoorne vastuvõtt maakonnakeskustes tagatud tänasest selgemalt," lisas Ross, kes toonitas, et üldhaiglatele kompenseeritavate ravijuhtude arv mitte ei vähene, vaid pigem tõuseb.

Ross tunnistas, et üldhaiglate puhul pole täna kitsaskohaks ravijärjekordade pikkus, vaid pigem see, et kõrgema taseme erialad pole kättesaadavad või neid ei pakuta piisavalt suures mahus. "Seetõttu ongi kogu võrgustamismudeli eesmärk, et regionaalhaiglad vastutaksid selle eest, et kõrgema erialade kättesaadavus ja maht oleks vajalikus määras väiksemates üldhaiglates tagatud," toonitas haigekassa juht.

Rossi väitel aitab uus tervishoiuteenuse osutamise mudel vähendada ka üldhaiglate ja regionaalhaiglate ravijuhtude hulgas kattuvusi.

"Kui me praegu vaatame, kuidas üld- ja regionaalhaiglate vahel on ravijuhud kattunud, siis 30 kuni 40 protsenti patsientidest pöördub aasta jooksul nii üld- kui ka regionaalhaiglasse ning ta saab mõlemas sama teenust ehk koostöö parendamise eesmärk on selliseid kattuvusi vähendada ja kokkuvõttes patsienti vähem jooksutada," kinnitas Ross.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: